Patsiendijuhend: Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil

Juhendi sisu

Käesoleva patsiendijuhendi aluseks on 2014. aastal heaks kiidetud Eesti ravijuhend „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“ ja seal käsitletud teemad koos soovitustega. Ravijuhendi soovitused on koostatud tõenduspõhise kirjanduse analüüsi tulemusena, arvestades Eesti vajadusi ja tervishoiu võimalusi.
Patsiendijuhendi eesmärk on aidata haigusega toime tulla, seletada lahti haiguse
olemus, erinevad riskitegurid, võimalikud haiguse ägenemise põhjused, anda nõu eluviiside osas, mis toetavad haigusega toimetulekut, selgitada astma ravieripära, erinevate ravimigruppide toimeid ja pideva ravi olulisust. Eesmärk
on tagada astmahaige teadlikkus enda haigusest ja võimalikult sujuv koostöö raviarstiga.

Kutsumata voodielukad

Enamikule inimestest ei kujuta kooselu tolmulestadega mingit riski. Allergikule võib tolmulestadest saada aga tõeline nuhtlus.
Triine Annus
Tallinna lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku lastearst-allergoloog

Kui lapsel pole jaksu

Mõni laps väsib joostes või mängides kergemini kui teised. Koolis on jüts pingutamisele vaatamata kaaslastest füüsiliselt viletsam. Vahel hakkab ta jooksmise ajal või pärast seda köhima või hingeldama. Miks see nii on? Põhjuseks võib olla haigus, mida nimetatakse koormus- ehk pingutusastmaks. Selline varjatud häda võib olla 6-13 protsendil elanikkonnast, lastel veidi rohkemgi.

Tolmulestaallergia

Kodutolmulestad on inimasustuse loomulik koostisosa, allergia nende vastu aga tõsine terviseprobleem, põhjustades eelkõige allergilist riniiti ja astmat. Käesolev ülevaateartikkel käsitleb lestade levikut ja seda mõjutavaid tegureid ning lestade tõrje meetodeid, samuti lestadega seotud haigusi, nende diagnoosimist, ennetamist ja ravi. 
Lestad kuuluvad koos puukidega ämblikulaadsete klassi ja lestaliste seltsi. Kuigi tänaseks on teada üle 48 000 liigi lesti, on olemasolevatest liikidest avastatud ilmselt vaid kümnendik.

Palju vaeva väikesest kübemest

Kui igal kevadel kordub üks ja sama: nina on pikalt nohune ja punetavatest silmadest siriseb vesi, on ilmselt tegu õietolmuallergiaga.
Allergia põhjuseks on organismi ülereageerimine – ülitundlikkus teda ümbritsevate kahjutute ainete suhtes. Selle tekkimisel on geneetiline eelsoodumus: arvatavalt on koguni 40% inimestel kaasasündinud allergiarisk. Miks allergia välja kujuneb, pole veel täpselt teada, kuid inimese immuunsüsteemil ja ka keskkonnal on selles oluline roll. 

Ära pärsi köhimist!

Köhimine on hingamisteede kaitserefleks, mida pärssida ei tohiks, küll aga võib protsessi organismi jaoks talutavamaks muuta, räägivad perearstid Reet Raamat ja Sirje Reinmets.

Põhjusel, et köha kõige sagedasemaks vallandajaks on just külmetus ja viirused, nimetatakse seda külmetushaiguseks. Köha võib tekkida viiruse otsesel sattumisel hingamisteedesse, kuid ka tugeva nohu või kurguhaiguse tagajärjel. Hingamisteede limaskestadele pääsenud viiruse tõttu tekib nendel põletik ning see omakorda paneb tööle köharefleksi, mille abil organism pahatekitajatest vabaneda püüab.

Hingamisteraapia aitab ravida astmat

Buteiko meetod õpetab, kuidas oma hingamisharjumust muutes astmat tulemuslikult ja kiiresti kontrolli alla saada.


Iga aastaga kasvab inimeste hulk, kes peavad toime tulema astmavaevustega. Eelkõige astma raviks suunatud hingamisharjutuste kompleksi on Venemaal välja töötanud professor Konstantin Buteiko (Buteyko). Temanimelist meetodit kasutatakse laialdaselt ka näiteks kroonilise nohu ja bronhiidi, norskamise, ärevushäirete ja paanikahoogude ning stressist tulenevate hingamishäirete raviks.