.jpg)
“See on nohu!” öeldakse Eestimaal, kui mõne asja tegemine tundub olevat ülimalt lihtne ja kerge. Tegelikult pole nohu nii väga kerge haigus. Öeldakse ju veelgi: kui ravid, läheb mööda nädalaga, kui ei ravi, möödub seitsme päevaga ise... Mujal maailmas on asi aga hoopis teisiti – eri põhjustel tekkinud nohu ja ninakinnisus loetakse tõsiseks inimese elukvaliteeti pärssivaks probleemiks ning selle diagnoosimine ja ravi moodustab üsna suure osa tervishoiukulutustest ja inimeste töövõimetusest.
Erilise tähelepanu all on aga allergiline nohu ehk siis allergiline riniit ehk allergiline rinosinusiit.
“Allergilise nohu sümptomid võivad tekkida pärast allergeeniga kokku puutumist mõne minuti jooksul või areneda välja nelja kuni kaheksa tunniga. Juba tekkinud sümptomid püsivad ka õige ravi korral seitse kuni kümme päeva,” ütleb SA Põhja Eesti Regionaalhaigla nina-kõrva-kurguarst dr Anu Metsar.
Kuidas aru saada, et tegu on just allergilise nohu ja mitte külmetusega?
Kõige tavalisemad kohe tekkivad sümptomid on:- Korduv aevastamine, mis võib tekkida ühe-kahe minuti jooksul pärast allergeeniga kokku puutumist.
- Vesine eritis ninast.
- Neelu tagaseinal limane eritis, mis põhjustab köhatamist, sest inimene püüab lima välja köhida.
- Vesised ja sügelevad silmad, vahel ka silmade punetus. Sügelustunne on ka kurgus ja ninas.
Pikema aja jooksul tekkivad sümptomid on:
- Ninakinnisus, ninaga “nuuskimine”, nina “luristamine”.
- Silmad muutuvad valguskartlikuks.
- Tujukas ja tõre olek.
- Energiapuudus ja halb uni.
- Hingata saab ainult läbi suu, sest nina on kinni.
- Haistmistundlikkus on kadunud.
- Pikaajaline köha või köhatamine.
- Põskkoopapõletik, kõrv on “lukus”.
- Survetunne kõrvas või kuulmise halvenemine, rääkimisel oleks justkui oma hääl kõrvas, valutorked kõrvas.
- Valulikkus või survetunne põskedes.
- Mustad ringid silmade ümber.
- Ninaseljal vagu või korts, mis on tekkinud sügeleva nina pidevast käeseljaga nühkimisest, et vähendada sügelust ja avardada ninakäike.
Miks tekib allergiline nohu?
Allergiline nohu tekib, kui inimese immuunsüsteem reageerib üleärritusega väliskeskkonnast saabunud osakeste toimele. Nina limaskestas asuvad rakud, mis vabastavad ärritajate toimelhistamiini, ja selle tulemusena tekib nina limaskesta põletik. Põletikku iseloomustab veresoonte läbilaskvuse tõus ja ninna tekib vesine eritis. Põhimõtteliselt on allergilise reaktsiooni korral tekkiv vesine nohu ja aevastamine organismi kaitsereaktsioon, vältimaksärritavate ainete sattumist väliskeskkonnast alumistesse hingamisteedesse ja kopsudesse. Välisõhust hingamisteedesse sattuvaid ärritavaid osakesi nimetataksegi allergeenideks.Allergeeniks võivad olla õietolm, hallitus, tolmulestad, loomade ja lindude suled ja karvad, kõõm, prussakad jne. Väärib märkimist, et saastunud õhk ise ei ole allergeen, küll aga põhjustab see hingamisteede limaskesta ärritust. Ärritatud limaskest on aga vastuvõtlikum mitmesuguste osakeste toimele ning võib tekkida allergiline reaktsioon ja välja arenedaallergiline nohu. Tänapäeval veel arstid täpselt ei tea, kuidas hoida ära allergilisi reaktsioone ja allergilise nohu teket. Kui inimene puutub oma igapäevaelus kokku paljude allergeenidega,siis õhu saastatus (ka nn passiivne suitsetamine) suurendab allergilise haiguse tekke riski veelgi. Seega saab inimene ise vähendada allergilise nohu tekke riski, kui hoidub väliskeskkonna halbadest mõjudest.
Mida täpsemalt saaks ise teha, et allergianähud ei süveneks?
Kui olete allergiline õietolmudele, hoidke koduaknad suletuna, et õietolm ei pääseks õuest tuppa. Pärast õuest tulekut võtke kohe üleriided seljast ja pange uksega suletavasse kappi. Seejärel on mõistlik ennast du‰i all pesta, eriti oluline on pesta korralikult pead. Samuti peaks nii sageli kui võimalik vahetama ja põhjalikult pesema allergiavaba pesupulbriga voodipesu, ööriideid ja igapäevaseid õueskäimise riideid. Ärge kuivatage pesu õues!Kas apteegist saab ka retseptita abi?
Kindlasti saab. Tegelikult ei olegi leevendus nohusele ninale kaugel, sest apteegi käsimüügiletis müüdavate ravimitega saab igaüks end ise aidata.Allergilise nohu sümptomite raviks on hea Allergodil-ninaspray, võtta võib ka Zyrteci või Claritine’i tablette (kui allergia on tuvastatud, võib küsida perearsti käest soodusretsepti).
Ja kui ka parasjagu ei tea, kas on tegu allergilise või hoopis viirusliku nohuga, kõlbab nina limaskesta puhastamiseks näiteks Humerspray, Nisita-spray või keedusoolalahus S.NaCl 0,9%. Erandiks on ainult inimeste poolt pikaajaliselt kasutatavad nn nina lahti tegevad ravimid Xymelin, Otrivin, Olynth, Tyzine. Kui olete nende kasutamisega liiale läinud,peate siiski esimesel võimalusel võtma ühendust oma perearstiga, kes kirjutab ninnakinnisuse raviks õiged ravimid.
Kas allergiline nohu võib muutuda ka millekski hullemaks elik kas sel on tüsistusi?
Pikka aega püsinud allergiline nohu viib lõpuks ninakõrvalurgete kroonilise põletikuni, võib kujuneda alaäge keskkõrvapõletik ja selle tagajärjel tekkida kuulmislangus. Paljud astmahaiged põevad allergilist nohu ja teadlased oletavad, et pikaaegne allergiline nohuvõib viia lõpuks astma tekkeni. Samuti haigestuvad allergilise nohuga inimesed kergemini ülemiste hingamisteede ägedatesse viirushaigustesse.Peale selle kahjustab allergiline nohu ka inimese elukvaliteeti. Pideva nohu ja nuuskamise tõttu hakkab inimene vältima rahvarohkeid üritusi. Halva une tõttu on ta väsinud, kergestiärrituv, mis omakorda põhjustab probleeme tööl ja lastel koolis.
Kui rohud ei aita, kas on siis võimalik probleemi kirurgiliselt lahendada?
Allergilist nohu ei saa kirurgiliselt ravida, kuid kirurg saab ravida allergilisest nohust tekkinud komplikatsioone. Endoskoopiliselt saab eemaldada ninapolüüpe, puhastada ninakõrvalurkeid sinna tekkinud polüpoossest massist, laiendada ninakõrvalurgete avausi ja taastada ninakõrvalurgete ventilatsiooni – see operatsioon muudab enesetunde paremaks, kaob raskustunne peas ja hingamine muutub vabaks.Saab ka korrigeerida kõverdunud ninavaheseina, mis muudab hingamise vabaks.
Kuulmise probleemide puhul, mis on põhjustatud alaägedast keskkõrvapõletikust ja trummiõõnes paiknevast limasest eritisest, saab paigaldada trummikiledesse ventilatsioonitorud ja kuulmist taastada või oluliselt parandada.
Kui palju on neid, kellel esineb allergilist nohu?
Allergiline nohu on kõige sagedasem allergiline haigus. Inimeste haigestumine sellesse sõltub vanusest:- 32% on nooremad kui 17 aastat;
- 43% on vanuses 18–44 aastat;
- 17% on vanuses 45–64 aastat;
- 8% on vanemad kui 65 aastat.
Ille Grün-Ots
epl@epl.ee
EPL Allergialeht nr 1
