Kui lapsel pole jaksu

Mõni laps väsib joostes või mängides kergemini kui teised. Koolis on jüts pingutamisele vaatamata kaaslastest füüsiliselt viletsam. Vahel hakkab ta jooksmise ajal või pärast seda köhima või hingeldama. Miks see nii on? Põhjuseks võib olla haigus, mida nimetatakse koormus- ehk pingutusastmaks. Selline varjatud häda võib olla 6-13 protsendil elanikkonnast, lastel veidi rohkemgi.

Mis on koormusastma?

Koormusastma võib olla eraldi haigus, kuid pingutusel tekkivad kaebused võivad olla ka üheks esimeseks ja ainukeseks astma tunnuseks. Samas võib selliseid nähte olla astmahaigel lapsel, kui tema ravi ei ole piisav.
Miks ikka sellised kaebused tekivad?
Dr Maie Kiisküla ütleb, et koormusastma põhjuseks on hingamisteede põletik, mis muudab need ülitundlikuks. Pingutamisel, külma või saastunud õhu sissehingamisel põletikulised hingamisteed ahenevad lühiaegselt ja selle tagajärjel ilmnevad ühed või teised nähud.
Kaebused, mis koormusel tekivad, on igale haigele ainuomase iseloomuga. Ühel piirdub see köhaga, teisel on hingamisel kuulda vilinat, kolmas hingeldab või tal tekib õhupuudus.
Paraku võivad lapse kaebused olla veelgi ebamäärasemad. Näiteks võib ta öelda, et ei saa end "tühjaks hingata", või et "rindkere on liiga väike". Laps võib olla lihtsalt loid ja väsida kergesti, kaevata pea- või kõhuvalu, olla pahur ja närviline. Aga milline laps seda vahel ei ole?

Seega on kaebusi, mida ei oska kehalise koormuse ja koormusastmaga seostada ei õpetaja, ema-isa, laps ise ega isegi arst. Agasellele mõelda tuleks. Sest kui haigus kulgeb varjatult ja jääb ravimata, hakkab laps vähem liikuma. Või jookseb-treenib kannatades - küllap peabki nii raske olema.
Tegelikult ei pea. Koormuse ajal tekkivat organismi hapnikupuudust saab raviga kergendada. Kui seda ei tehta, võib ühel heal päeval - sageli sõjaväes, kus noormehe füüsiline koormus on suur - lõppeda see esimese tõsise astmahooga.

Testidega haiguse jälile

Kui teie laps ei jaksa, on väsinud ning tujutu, kui tema õppimine ei edene või tal on unehäired, seadke sammud arsti juurde.
Dr Kiisküla, kes teeb koormusteste, ütleb, et tihti ei ole uuringutele tulnud lapsel väliselt midagi viga: ta hingab normaalselt, ei hingelda. Ka koormuse ajal ei tarvitse väliselt midagi näha olla, laps ehk ainult korra köhatab. Alles koormuse ajal registreerival graafikul on näha, et tegelikult on lapsel hingamisega probleem. Tavaliselt tekivad muutused koormuse ajal või alles 5-15 minutit pärast seda.

Samas ei tähenda testi negatiivne tulemus seda, et lapsel ei ole koormusastmat. Pole ju ruumis täpselt selliseid tingimusi nagu õues, kus külm õhk ja allergeenid bronhide ahenemises oma osa mängivad. Seega on tähtis see, mida laps tunneb.
Koormustestiga saab hinnata ka astmahaige lapse ravi efektiivsust - kui astma ei ole korralikult ravitud, tekivad kehalisel koormusel vaevused kergemini. Mida pikemat aega põletik bronhides püsib, seda enam vanuse suurenedes kopsude töö halveneb. Ja vastupidi. Kui joostes või trenni tehes vaevused kaovad, on lapse elukvaliteet oluliselt parem. Sest milline laps ei tahaks palli mängida ja rõõmsalt ringi lipata.

Kuidas olla tervem

Ei ole ühtki ravimit, mis asendaks kehalisi harjutusi, kuid selleks, et laps saaks liikuda võrdselt eakaaslastega, tuleb teda paraku ravida.
Ravi on võimalik mitmel põhjusel. Esiteks: kui koormusastma ja/või astma korral on bronhide põletik tänu ravile kontrolli all, ei ole lapse hingamisteed ülitundlikud tolmu ja teiste allergeenide suhtes. Kui ülitundlikus kaob, siis koormusel vaevusi nii kergesti ei teki ja laps saab tegutseda sama aktiivselt kui tema terved eakaaslased. Järjepidev kehaline koormus vähendab aga bronhide ahenemise tõenäosust. Hästi ravitud astmahaiged lapsed võivad tegeleda igasuguse meelepärase füüsilise tegevusega.
Teiseks: astmaatik, kes ei saa sporti teha, on ülekaaluline. Kui ta suudab tänu ravile piisavalt liikuda, on haiguse kulg oluliselt kergem. Rohkem liikudes langeb järkjärgult ka kehakaal. Liigne kehakaal on astmat soodustavaks teguriks.
Sageli ei piisa astmahaigele ainult hormonaalsest ravimist - sellest annavad märku füüsilisel koormusel tekkivad kaebused -, vaid lisaks on lapsel vaja võtta veel mittehormonaalseid tablette. Ka  neid kirjutab välja arst.
Mõistagi on vaja jälgida, et kõik need rohud oleks lapsel ka alati kaasas ja käepärast, sest koormusastma nähud võivad tekkida ootamatult. 
Seda soodustavad:

  • kuiv, külm ning allergeenidega saastatud õhk;
  • toit (mõned tunnid enne koormust söödud mereannid, sarapuupähklid, seller, banaan, mandlid);
  • liigne soolase toidu söömine.

Kui jooksmisel või sporti tehes lapsel siiski mõned kaebused tekivad, tuleb see tegevus pooleli jätta.


 Pere ja Kodu August 2005
Tekst: Eva Mere