Kutsumata voodielukad


Enamikule inimestest ei kujuta kooselu tolmulestadega mingit riski. Allergikule võib tolmulestadest saada aga tõeline nuhtlus.
Triine Annus
Tallinna lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku lastearst-allergoloog

Tolmulestad ja tervis



Kodutolmulestad on laialdaselt levinud ja meie kodude loomulik osa. Nad ei ole halva hügieeni ega räpasuse tunnus. Lesti võib leida ka puhtaimas kodus, kui seal on nende eluks sobivad tingimused, eelkõige piisavalt niiskust. Nimelt on lestadele paljunemiseks vajalik õhu suhteline niiskus 65-80% ja temperatuur 10-30°C. Kui suhteline niiskus püsib alla 50%, siis lestad hukkuvad. Seetõttu leidub rohkem lesti vanades, niisketes, halva ventilatsiooni ja viletsa soojusisolatsiooniga hoonetes, madalamatel korrustel, tihedasti asustatud ruumides.
Vältimaks kuivamist ja päikesekiirgust, ostivad lestad varju tekstiilmaterjalidest. Ideaalne tolmulestade elupaik on voodi, neid leidub ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides, pehmetes mänguasjades, panipaikades ja mujal. Ühes grammis madratsitolmus võib olla tuhandeid lesti. Uue madratsi asustavad lestad 4-6 kuuga.
Enamiku inimeste tervist tolmulestad ei ohusta. Erinevalt oma sugulastest sügelislestadest ja puukidest, ei parasiteeri tolmulestad inimestel, ei hammusta meid ega levita nakkushaigusi. Kuigi lestad jagavad meiega voodit, väldivad nad otsest kontakti inimestega.
Allergikule võivad tolmulestad paraku kujuneda tõeliseks nuhtluseks, vallandades allergianähte, eelkõige allergilist nohu ja astmat. Allergeeniks on seejuures lestade seedeensüümid, mis erituvad lestade väljaheidetega ja surnud lestade lagunemisel. Võrreldes looma- või õietolmuallergeenidega on need osakesed üpris suured, 10-24 mikromeetrit, püsides pärast õhku tõusmist (näiteks koristades) seal vaid umbes 20 minutit. Seega puutume lesta allergeeniga kokku peamiselt voodis magades.
Lestadele soodsamas, soojemas ja niiskemas kliimas, näiteks Inglismaal, võib lestaallergia käes kannatada kolmandik elanikkonnast. Eestis läbi viidud uuringute järgi on kodutolmulesta vastaseid antikehasid leitud kahel kolmandikul esineb lestadega seotud haigusnähte.

Millal kahtlustada lestaallergiat?


  • Kõige tüüpilisem lestaallergia sümptom on aevastushoogude ja rohke vesise eritisega hommikune nohu, mis päeva jooksul enamasti taandub.
  • Probleemiks võib olla ka öine või ööpäevaringne ninakinnisus.
  • Mõnikord võib lestaallergikul kujuneda astma, mida iseloomustavad kuiva köha hood, raskendatud hingamine ja vilinad rinnus. Ka astmahood esinevad eelkõige öösel või varahommikul. Piirkondades, kus tolmulestad väga levinud, on just lestaallergia olulisim astma riskitegur.
  • Punetuse, sügeluse ja vesitsusega konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik ei ole lestaallergia korral nii sage kui looma- või õietolmuallergia puhul.
  • Lestaallergiaga võivad olla seotud ka köhatamine, kurgu, kõrvade ja naha sügelus ning atoopiline nahapõletik.
  • Olenevalt allergia raskusest ja allergiku elutingimustest võivad lestaallergia nähud ilmneda iga päev või periooditi.
  • Sageli on sümptomid aastaringsed, kuid võivad suvel ka taanduda, ägenedes uuesti sügisel.
  • Iseloomulik on haigusnähtude esinemine eluruumides ja nõrgenemine ja kadumine õues.
  • Sümptomid ägenevaad vanades, niisketes ja tolmustes hoonetes, samuti koristades, voodit tehes, lastel ka mürades, voodil hüpates ja vaibal mängides.
  • Tolmulestadel on ühised allergeenseid valke muude selgrootutega, seetõttu võib mõnel lestaallergikul ilmneda toiduallergia, kui ta sööb koorikloomi (vähid, krabid, homaarid) või molluskeid (austrid, teod, kalmaarid).

Lestaallergia diagnoosimine ja ravi

Lestaallergiale viitab sageli juba iseloomulik haiguspilt. Diagnoosi kinnitab positiivne nahatest või lestavastaste antikehade leidmine veres.
Väide, et allergiahaiguse parim profülaktika ja ravi on allergeeni vältimine, kehtib ka lestaallergia korral. Paraku pole see enamasti täiel määral võimalik ja tuleb kasutada ka ravimeid. Tänapäevased allergiaravimid on ohutud ka sobivad pikaaegseks kasutamiseks, kuid sobiva ravimi leidmine ning ravitoime ilmumine võtab vahel aega. Allergiaravimid on mõjusamad, kui neid kasutada ennetavalt või esimeste ägenemise ilmingute korral. Teatud juhtudel võib allergoloog soovitada ka spetsiifilist immuunravi ehk allergeen-vaktsineerimist.

Korista mõistlikult!

Hoidmaks oma haigust kontrolli all, peab allergik tundma allergia sümptomeid ja ravivõtteid. Lestaallergia efektiivseid profülaktika ja ravi on kokkupuute vähendamine lestadega.
Elusad lestad hoiavad iminappade ja küünistega tekstiilikiududest kinni ning neid ei õnnestu kätte saada ei kloppimise ega tolmuimejaga. Tolmu eemaldades saab siiski vähendada allergeenina toimivaid surnud lesti ja nende eritisi ning lestade toiduks olevat orgaanilist materjali. Lihtsa sisustuse korral on põhjalik koristamine üks kord nädalas piisav ja mõistlikum kui igapäevane tolmutamine. Koristamisel tuleks tolmuimejale eelistada niisket või mikrokiust lappi ja õues kloppimist. Kui kasutada tolmuimejat, peab see olema kvaliteetne ega tohi leivitada väljuva õhuga tolmu (erifiltritega, vesi- või keskustolmuimeja). Õhupuhasti on lestaallergia korral kasutu. Allergik ärgu viibigu koristamise juures või kandku kaitsemaski. Koristamise järel tuuluta hoolikalt tube.

Allergia puhkusel

Allergikule võib vaevusi põhjustada ööbimine laevakajutis, rongikupees, ülepõrandavaibaga hotellitoas või rõskes suvemajas. Kindlasti võta kaasa allergiaravimid, mida tuleks hakata tarvitama esimeste allergiailmingute korral. Kui allergia on tugev või allergianähud on tekkinud sarnases olukorras ka varem, ära jää sümptomeid ootama, vaid alusta ennetavat ravi. Hotellis tasub küsida allergikutele mõeldud tuba. Vajadusel võib reisile kaasa võtta madratsikatte ja puhta padja. Suvitades vanas mamajas või kütmata seisnud suvilas, võib parimaks lahenduseks olle see, kui allergikust pereliige ööbib hoopis telgis.
Puhkusereisi kavandades tasub meeles pidada, et tolmulestad eelistavad niiske kliimaga piirkondi. Euroopas on lesti rohkem Vahemere rannikul, aga ka Prantsusmaa lääneosas, Inglismaal ja Iirimaal. Peaaegu lestavaba on Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa (va rannikualad) ja üle 1500-1800 m kõrgused mäestikud.

TervisPluss