Astmahaigetel lastel esineb rohkem käitumisprobleeme

Astmahaigetel lastel esineb tervetega võrreldes enam käitumishäireid, kirjutab Reuters Health. Suurbritannias läbi viidud prospektiivse uuringu järgi on risk suurem, kui perekonnas ei ole varem esinenud astmat ja allergiaid.

"Perekondadel oleks kasulik saada lisanõuandeid oma lapse käitumise mõistmiseks, eriti, kui vanematel endil ei ole haigusega kogemusi," kirjutavad Rachel Calam Manchesteri Ülikoolist ja kolleegid ajakirjas Journal of Allergy and Clinical Immunology. Autorid leidsid, et astmahaigetel lastel on rohkem raskusi käitumisega kui tervetel ning uurisid seda seost lähemalt 663 lapsel, kellel enne sündi oli tuvastatud kõrgenenud risk astma tekkimiseks.



27,1 protsenti uurimisalustest lastest paigutati kõrge riski gruppi, kuna mõlematel vanematel saadi positiivne vastus nahatestile. 52,8 protsendil lastest oli risk mõõdukas – positiivne nahatest vaid ühel vanemal. Madala riskigrupi 30,1 protsendil andsid vanemate nahatestid negatiivse tulemuse ning perekonnaanamneesis ei esinenud astmat.

Kui lapsed olid kolm aastat vanad, täitsid vanemad küsimustiku laste käitumisprobleemide, perekonna funktsioneerimise ja vanemate vaimse tervise kohta. Laste käitumisprobleeme näitavad mõõtmistulemused ECBI (Eyberg Child Behavior Inventory) skaalal olid märkimisväärselt suuremad nende laste puhul, kellel vanemad olid tähele pannud respiratoorseid sümptomeid nagu vilistav ja raskendatud hingamine ning köhimine.

Madala riski grupis seostati suuremate ECBI mõõtmistulemustega viit respiratoorset sümptomit kaheksast, kontrastiks kõrge riski grupis kahte ja mõõduka riski grupis vaid ühte sümptomit. Suurimad ECBI tulemused saadi, kui lastel juba raviti astmat.

Calam ja kolleegid arvavad, et mitte-astmaatikutest vanematel võib olla raskusi oma järeltulija haigusega tegelemisel. Näiteks võivad nad liiga kergelt laste soovidele järele anda. Sel juhul võiks vanematel kasu olla nõustamisest, kuidas lastega rahulikult ja autoriteetselt ümber käia, kui esinevad astmasümptomid, kirjutavad autorid. (J Allergy Clin Immunol 2003; 112:499–504.)

http://linask.mbp.ee/?mid=3&pid=154&id=12105