Kopsupilt bronhiaalastmat ei näita

Õige raviga elab astmahaige täisväärtuslikku elu ja tema elukvaliteet ei lange.


Kas teil on esinenud vilistavat hingamist?
Kas teil on olnud köha öisel ajal, mis häiris teie und?
Või on olnud köha või vilistavat hingamist pärast füüsilist pingutust ja see on tekitanud teis ebameeldiva aistingu, mille tõttu te spordiga pigem ei tegele?
Kas külmetushaigus läheb tavaliselt sügavale hingamisteedesse ja kas sellest paranemine võtab tavapärasest rohkem aega (üle kümne päeva)?
Kas olete kasutanud astmavastaseid ravimeid ja neist abi saanud?


Kui vastasite mis tahes küsimusele jaatavalt, viitab see, et teil võib olla bronhiaalastma – haigus, mille esinemisele te pole varem mõelnudki.

Bronhiaalastma korral esineb hingamisteedes krooniline põletikuline seisund, hingamisteed on tundlikud. Eri riskiteguritega kokkupuutel tekib hingamisteede ahenemine limakorkidest
ja põletikulisest tursest.

Bronhiaalastmat iseloomustavad aeg-ajalt esinev hingeldus, köha, õhupuudus ja vilistav hingamine, vahel ka rögaeritus. Kaebuste esinemine võib varieeruda olenevalt aastaajast. Haigestumise riski suurendab ka bronhiaalastma esinemine perekonnas või kaasnevalt allergilise haiguse olemasolu.

Haigustunnused võivad tekkida varasema heaolu taustal võrdlemisi kiiresti, mõne tunni jooksul. Samuti võivad need ka iseeneslikult taanduda.

Appi tuleb spirogramm

Astmat võib esineda igas elueas ja haigus muutub üha raskemini diagnoositavaks ka arstidele. Et tänapäeval kasutatakse astmaravis tõhusaid ravimeid, kogevad patsiendid nn hingematvaid astmahoogusid harva.

Pigem avastatakse astmahaigust üha sagedamini vanemas eas, kui haigus on kulgenud pikki aastaid väheste kaebustega. Selleks ajaks on tekkinud kopsudesse muutused, mida pole
võimalik parandada ka ravimitega.

Kopsupilt bronhiaalastma olemasolu ei näita. Hingamisteede seisundi hindamiseks tehakse kopsufunktsiooniuuring ehk spirogramm. Uuringu käigus tehakse test astmaravimiga ja hinnatakse ravimi mõju kopsufunktsioonile.

Sageli arsti vastuvõtul toolil rahuolekus istudes on teie hingamine korras, ka spirogramm, kuigi paar päeva tagasi oli teil astmahoog, kui tegite paar kiiremat sammu. Uuringute alusel ongi leitud, et umbes 80% astmahaigetest põhjustab füüsiline koormus astmakaebusi.

Sel juhul korraldatakse astma haigustunnuseid esilekutsuv uuring ehk provokatsioonitest.

Astmahoo vallandajad

Astmahoo vallandajaks võivad olla ka allergeenid. Õietolmukalendri abil on võimalik allergeene leida ja nendega kokkupuudet ennetada. Uneaegseid hingamishäireid võib põhjustada ka allergia kodutolmulesta suhtes.

Allergia esinemissageduse tõusu seostatakse meil aga desinfektsioonivahendite
suurenenud kasutamisega, sest sellega pärsitakse organismi loomulikud kaitsebarjäärid.

Allergia olemasolu on võimalik täpsustada naha torketestidel kasutatavate allergeenide  ekstraktidega. Samuti on allergiat võimalik määrata vereanalüüsi põhjal. Sageli esinevad
korraga allergiline nohu ja astma.

Astma ägenemist võivad põhjustada ka hingamisteede infektsioonid, tubakasuits, kemikaalid, toiduained ja lisandid, ekstreemsed emotsioonid, harvem ka ilmamuutused ja kaasuvad haigused, vahel ka ravimid. Siiski peab igal konkreetsel juhul alati arstiga nõu pidama.

Kroonilise kuluga haigus

Bronhiaalastma on kroonilise kuluga haigus, s.t haigus kogu eluks. Diagnoosimise hetkest määratakse haigele ravi, töötatakse välja pikaaegne raviplaan ja seda muudetakse, kui selleks on vajadus. Samas on ravimite kasutamine aastatega muutunud üha enam patsiendisõbralikumaks. Kasutusel on nii inhalaatorid kui ka tabletid. Seejuures on mitmed raviks vajalikud ravimid koondatud ühte inhalaatorisse. Ravi määratakse individuaalselt ja kaebusi üritatakse ennetada minimaalse vajaliku raviga. Ravimite sissehingamistehnika
õpetamisel on meile suureks abiks ka astmaõed. Astma hooravimit ehk esmaabiravimit peaks aga alati igaks juhuks kaasas kandma.

Haige peab õppima teadlikult oma tervist hindama, ennetama haiguse ägenemisi ja vältima teadlikke allergeene. Kindlasti ei tohi ravi pooleli jätta. Astmahaiguse tõttu ei pea füüsilise
koormusega tegelemist vähendama, vajaduse korral tuleb üle vaadata vaid raviplaan. Parim ravi on paindlik ja dünaamiline ning õige raviga elab astmahaige täisväärtuslikku elu ja tema elukvaliteet ei lange.

Erve Sõõru
PERH-i kopsuarst

EPL Allergialeht nr1