Õiteilu nuhtluseks

Aina rohkem on meie keskel inimesi, kellele looduse õidepuhkemine kujuneb nuhtluseks - nina luriseb sel kõige ilusamal ajal, ja nõnda aastast aastasse. Mis aitaks, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog MAIE LAANISTE.
  Õietolmuallergikutel algavad kibedad päevad tavaliselt maikuus ja jätkuvad pärast väikest rahuaega jaanipäeva paiku kuni septembrini välja. Haigusnä­hud võivad olla vägagi vaevarikkad: näi­teks koolilaps, kellel on silmad paistes peas ja nina jookseb, pole õppimisvõime­line, kuigi eksamid on ukse ees, ja ega suvepuhkuski lähe niiviisi täie ette, tööst rääkimata.

Leebe lepp, kuri kask

"Rohkem kui kümme aastat on Eestis puude õitsemist jälgitud, selle aja jook­sul on kõige varem olnud õhus õietol­mu veebruari lõpus," ütleb allergoloog MAIE LAANISTE. "Ja need esimesed õit­sejad on lepp ja sarapuu, mis enamasti kauge vahemaa tagant allergianähte ei tekita - kui allergia välja lööb, siis on ik­ka kas käidud metsas või toodud oksad vaasi."

Olukord läheb allergikute jaoks tõsi­seks mai alguses, kui hakkab õitsema kask (mõnel aastal võib kaseõietolmu õhus olla ka juba aprilli lõpus).

Suve poole, kui tuul puhub mitu päe­va ühest suunast ja õhk on kuiv, võib Eestimaale jõuda ka sadade kilomeetri­te kaugusel lõuna pool õitsevate puude õietolmu.

Esimene õietolmuallergia tunnus on tavaline vesise erituse ja aevastamisega nohu, mida peetakse sageli kevade juurde kuuluvaks külmetushaiguseks. Ka silmad võivad kergelt punetada. Kui haigus on kestnud juba pikemalt, võivad lisanduda köha ja koguni astma "Allergiline reaktsioon tekib limaskestadel, kuhu õietolm pääseb kõige kergemini ligi," selgitab dr Laaniste.

Allergia või külmetus?

Allergilist nohu pole tavalisest ninaluristamisest kuigi lihtne eristada, sest külmetusnohu võib samuti alata sama vesise nina ja punetavate silmadega. "Allergia algab tavaliselt tasapisi. Esimesel aastal võib sellest märku anda paaripäevane nohu. Mõnel ilusal kevadpäeva lendleb õhus palju õietolmu, mis tekitab nohu, siis tuleb vihmasagar, nohu on kadunud ja inimene mõtlebki, et oli külmetus," räägib allergoloog. "Võib-olla ei tule tegeliku põhjuse peale mitu aastat."

Suvine nohutamine annab kahtlusteks muidugi rohkem alust. Teine suur õietolmuallergiape­riood algabki koos heintaimede õitsemisega jaanipäeva pai­ku ja kestab juuli keskpaigani. Kolmas tippaeg on august koos puju ja teiste umbrohtude õitsemisega. Kui puudest on suurim pahandusetekitaja kask, siis ülitundlikkust tekita­vaid heintaimi on palju sorte ja enamasti ollakse allergiline neist mitmele. Seetõttu venib ka suvine ülitundlikkusnähtu­de periood kevadisest pikemaks.

Mõnel aastal hakkavad heintaimed õitsema nii vara, et tundlikuma inimese jaoks on aasta kõige ilusamad kuud maist septembrini üks pikk vaevaaeg.

Jälgi end ja jäta meelde

Millal tuleks allergiakahtlusega arsti poole pöörduda? "Abiks võib olla teadmine, et õues on haigusnähud enamasti tugeva­mad kui toas. Kui väljas silmad sügelevad, jooksevad vett ja ajab aevastama, aga ruumi tagasi minnes - eriti sellisesse, kus on konditsioneer - nähud kaovad, siis võib küll kahtlustada al­lergiat," vastab dr Laaniste. "Muidugi, kui aknaid lahti hoida, ei kao allergianähud ka toas."

Kahtluse korral tasub ennast jälgida. "Kui inimene oskab oma haiguse sümptomeid hästi kirjeldada, siis võib vahel diagnoosi välja panna ilma lisauuringuteta," rõhutab allergo­loog. "Kahjuks sageli patsiendid vist ei viitsi arstiga kaasa mõelda, sest vastavad iga küsimuse peale - ei mäleta."

Ärritusnähud koguvad tuure

Oma aastatepikkuse allergiahaigustega tegelemise kogemuse põhjal ütleb dr Laaniste, et tavaliselt avastatakse õietolmualler­gia alles kolmandal-neljandal aastal: "Alles selle aja peale hak­kab inimene ise kahtlema ja tal tuleb meelde, et eelmine suvi oli tal ka nohu keset kõige ilusamaid ja päikesepaistelisemaid päevi. Üks kord võib tõesti tuul läbi tõmmata, aga järgmine aasta äratab juba kahtlust. Kolmandal aastal pöördub ehk ju­ba arsti juurde, sest ärritusnähud lähevad aasta-aastalt tugeva­maks ka. Kevadisele õietolmuallergiale on aga raskem jälile saada, sest külmetushaigused on sel ajal tavalised." Kui inimene jõuab allergoloogi juurde, siis peaks teadma seda, et haiguse ägedas faasis nahateste ei tehta. Vereanalüüsi võib küll juba ägedas faasis teha, aga lõplik diagnoos pannakse alles siis, kui haigusnähud on vaibunud. Õietolmuallergia vastu võib teha spetsiifilist immuunravi, mis aitab organis­mil antikehad välja töötada.

Küll aga saab arst kohe ägedas faa­sis määrata nohu ja silmade kipitust leevendavad ravimid, et ei peaks väga halba enesetunnet kannatama. Kui hil­jem pannakse uuringute põhjal täpne diagnoos, siis saab järgmiseks aastaks õigeid ravimeid juba ette varuda ja ha­kata neid võtma enne allergeeni levikut. Andmeid õhus leiduva õietolmu kohta leiab internetist www.ilm.ee , www.allegialiit.ee ja tekstiTV-st.

Ka annab allergoloog juhiseid elu ümberkorraldamiseks - piirangud on allergia korral hädavajalikud.

Aegsamini arsti juurde

Arsti juurde minekut ärge lükake edasi. Kuigi allergia esimestel aastatel ei võta tavaliselt veel väga raskeid vorme, tu­leks siiski arsti poole pöörduda. "Kui kord ollakse haigestunud, siis tuleb al­lergeene järjest juurde ja haigus süve­neb. Ühel aastal haigusnähte leevenda­nud käsimüügiravim ei pruugi järgmi­sel aastal enam aidata," selgitab doktor Laaniste.

Mida varem ravitaktika paika, seda parem. "Ravimeid on palju, uusi tuleb järjest peale, efektiivsemaid aller­giaravimeid pole ka käsimüügis. Pealegi saab paljudelt arstiretseptiga rohtudelt soodustust, mis pole sugugi vähetähtis, kui neid tuleb võtta mitu kuud."

Allergia avaldub tavaliselt esimest korda enne 60. eluaastat. Esimene epi­sood võib olla nii lapseeas kui ka näi­teks 40aastaselt. Vaid juhul, kui elu jooksul pole ühtki allergilist reaktsioo­ni olnud, võib pensionieas ennast luge­da sellest haigusest pääsenuks.

Kellel on aga kas või kordki olnud al­lergiat, see jääb ülitundlikuks kogu eluajaks. Isegi sümptomite kadumine ei tähenda, et haigus oleks üle läinud. Ebasoodsasse olukorda sattudes võib allergia avalduda uuel moel, näiteks se­ni vaid õietolmu suhtes ülitundlikku võivad hakata ärritama ka teatud toi­duaineid või loomakar­vad. Ristallergianähte võib olla ainult aller­geentaime õitsemise ajal, aga kehvemal ju­hul kogu aasta läbi. Õn­neks aastatega haiguse ägedus enamasti vai­bub.

Perekonda, kus mitte kellelgi pole allergiat ol­nud, tänapäeval Eestis enam vist polegi. Allergia jõudsale levi­kule on dr Laaniste arvamuse järgi tõen­äoliselt suuresti kaasa aidanud toiduai­netele lisatud värv- ja säilitusained. Ses­tap on kõigil mõistlik tarvitada ökoloo­giliselt kasvatatud ja värskest toorai­nest toitu, mida on kõige õigem ise val­mistada

Eha Laanepere

Kodutohter 4’2006