Laisa allergiku rõõm: hommikul võib voodi tegemata jätta

“Allergikule on oluline puhas toaõhk, mistõttu on äärmiselt tähtis tagada elu- ja tööruumides korralik ventilatsioon,” ütleb kliinilise immunoloogia arst-resident Krista Ress.


Ressi sõnul on kõige lihtsam moodus puhta õhu saamiseks tubade tuulutamine. Siinjuures tuleb aga õietolmu suhtes allergilistel inimestel kasutada akende ees ja ventilatsioonisüsteemides sobivat õietolmufiltrit.

Sööd tomatit või kartulit ja ninast-silmist vett muudkui tilgub

Õues kisub üha suvisemaks, linnud laulavad ning kerges tuules õõtsuvad kõrrelised. Hinges on kerge ja helge, hingad täie rinnaga. Paraku mitte kõik: Eesti allergialiidu andmeil on umbes kümnel protsendil Eesti elanikest õietolmuallergia ja kevad enne suurt suve tähendab neile üht vaeva ja viletsust: aevastavad, nina tilgub, silmist voolavad pisarad. Mõnel läheb asi eriti hulluks, kui pista põske näiteks virsik või kas või porgand – tegu on ristallergiaga. 
Täpsemalt seletab asja lahti allergoloog dr Kaja Julge.

Nohu on nuhtlus, allergikutele topeltnuhtlus

“Allergilise nohu sümptomid võivad tekkida pärast allergeeniga kokku puutumist mõneminuti jooksul või areneda välja kuni kaheksa tunniga. Tekkinud sümptomid püsivad ka õige ravi korral seitse kuni kümme päeva,” ütleb PERH-i nina-kõrva-kurguarst dr Anu Metsar.

Kopsupilt bronhiaalastmat ei näita

Õige raviga elab astmahaige täisväärtuslikku elu ja tema elukvaliteet ei lange.


Kas teil on esinenud vilistavat hingamist?
Kas teil on olnud köha öisel ajal, mis häiris teie und?
Või on olnud köha või vilistavat hingamist pärast füüsilist pingutust ja see on tekitanud teis ebameeldiva aistingu, mille tõttu te spordiga pigem ei tegele?
Kas külmetushaigus läheb tavaliselt sügavale hingamisteedesse ja kas sellest paranemine võtab tavapärasest rohkem aega (üle kümne päeva)?
Kas olete kasutanud astmavastaseid ravimeid ja neist abi saanud?

Tubakasuits ja hingamisteede haigused

Tubakasuitsetamine kui riskitegur

Alates 1980-ndatest on laialdaselt teadvustatud passiivse suitsetamise kahjulikku mõju ja seda peetakse suitsetamise ning alkoholi liigtarvitamise järel kolmandaks oluliseks terviserikkujaks.

Eestis suitsetavad ligi pooled meestest ja neljandik naistest. TAI andmetel on suitsetamine viimastel aastatel meeste hulgas mõnevõrra vähenenud, naiste hulgas püsib enam-vähem stabiilne. Noorte seas tubakatoodete tarbimine suureneb.

Allergiline riniit ehk rinosinusiit ehk maakeeli allergiline nohu

Allergiline riniit ehk rinosinusiit ehk maakeeli allergiline nohu on sageliesinev terviseprobleem. Tegemist on allergilise põletikuga ninas ja ninakõrvalkoobastes. Põletik ei teki mitte külmetusest ega bakteritest, vaid organismi ülitundlikkuse tõttu mingi aine (allergeeni) suhtes. Levinumaid allergeene on võimalik nahatestide või vereanalüüsidega kindlaks määrata ning neid käsitleme pikemalt allpool.

Allergilise nohu korral on põletikus nina ja ninakõrvalkoobaste limaskest, sageli kaasnevad ninalimaskesta polüübid ehk vohandid. 

Allergiline nohu

Allergiline nohu on nina limaskesta ülitundlikkus erinevate allergeenide vastu. Kui nina ja ninakõrvalkoobaste limaskest puutub kokku allergeeniga, vabaneb ninas olevatest rakkudest bioaktiivne aine histamiin. Histamiin põhjustab ninas turse, sügeluse ja suurenenud limaerituse. 

Allergiline nohu võib olla: 

• sesoonne ehk hooajaline (nimetatakse ka heinanohuks); 
• aastaringne.