Antibiootikum tõstab laste allergiaohtu



Seos varase antibiootikumidele ekspositsiooni ja allergia ning astma tekkimise vahel oli tugevam teatud gruppides – neil lastel, kellel oli perekondlikus anamneesis allergiat ning kellel ei olnud kodus lemmikloomi.

Viimane leid toetab teadlaste arvates nn hügieenihüpoteesi, et ekspositsioon bakteritele ja bakteriaalsetele infektsioonidele indutseerib organismi taluvust ja hoiab seeläbi ära allergiliste haiguste teket. Varane antibiootikumide kasutamine võib mõjutada seedetrakti ja muuta immuunsüsteemi küpsemist. Johnson arvas, et suhteliselt steriilses keskkonnas üles kasvanud lastel võivad antibiootikumid olla allergiale veel suuremaks riskifaktoriks.

Johnson pidas huvitavaks fakti, et seos antibiootikumide kasutamise ja astma vahel oli tugevam neil lastel, keda oli rinnaga toidetud neli kuud või kauem – relatiivne risk 3,0. Kas rinnaga toitmine on allergiliste haiguste tekkimiseks soodne või ebasoodne, on Johnsoni kinnitusel aga veel tõestamata.

Ta ei arvanud, et lastele ei tohiks antibiootikume üldse anda, kuid lisas, et arstid peavad nende ravimite määramisel väikelastele olema ettevaatlikumad. “See uuring toetab praegust suunda: piirata antibiootikumide kasutamist. Väikelapsi, kes vajavad antibiootikume, tuleb jälgida allergiate ja astma suhtes,” ütles Johnson