Põhjusel, et köha kõige sagedasemaks vallandajaks on just külmetus ja viirused, nimetatakse seda külmetushaiguseks. Köha võib tekkida viiruse otsesel sattumisel hingamisteedesse, kuid ka tugeva nohu või kurguhaiguse tagajärjel. Hingamisteede limaskestadele pääsenud viiruse tõttu tekib nendel põletik ning see omakorda paneb tööle köharefleksi, mille abil organism pahatekitajatest vabaneda püüab.
Aita immuunsüsteemi
Külmetushaigus pääseb võidutsema organismi nõrgenenud vastupanuvõime tõttu. Loomulikku immuunsust nõrgestavad stress, kurnatus, suure hulga haigustekitajate pikaaegne mõju, vähene karastatus ning varasem ülemiste hingamisteede korralikult välja ravimata viirushaigus, samuti hingamisteede allergia. Kui kurgus kõditab ja ajab köhatama, on need esimesed märgid, et viirus on organismi tunginud ning suutnud end limaskestadel sisse seada. Edukaks võitluseks sellega vajab meie immuunsüsteem abi, mis väldiks haigustekitaja edasist pealetungi ja kahjustustööd. Esimene samm on tempo vähendamine ning kehalise ja vaimse koormuse kergendamine: puhkus, une täis magamine, treeningukoormuse vähendamine või trennist mõneks ajaks loobumine, igapäevastele pisiasjadele käegalöömine jms. Ka hiline ärkvelolek, liiga rammus ja rämpstoit, alkohol, suitsetamine, kurnavalt kuum saun või pikad jahedad veeprotseduurid panevad organismile suurema koormuse. Eemale tuleks hoida rahvarohketest kohtadest, et vältida lisahaigustekitajaid. Et takistada kehapinna liigset jahtumist ja selle tõttu juurde külmetamist, tasub end tavapärasest veidi soojemalt riietada. Õue minnes pane jalga soojad sokid ja vettpidavad jalatsid, kaela sall, pähe müts, kätte kindad ning selga mugav tuule ja vihma eest kaitsev ülerõivas. Kõditava kurgu ja köhatamise ajal, kuid ka siis, kui haigus juba organismist võitu saanud, tasub juua tavalisest ohtramalt sooja jooki. Vedelik peab olema just nimelt mõnusalt-parajalt soe, mitte liiga kuum või külm. Igapäevane menüü sisaldagu küllaldaselt värskeid köögivilju, tsitruselisi, õunu, musti sõstraid, rosinaid, pähkleid, mett ja kala, et tagada immuunsüsteemile vajalik hulk C-vitamiini, tsinki ja seleeni. Tõhusad immuunsuse tugevdajad on astelpajumarjad, -õli ja -mahl, eriti koos sidrunimahla ja meega. Toidulisandina võib võtta punase päevakübara tablette, C-vitamiini või C-vitamiini ja teiste antioksüdantide ühendit.Köhimine aitab paraneda
Köhatamine ja köhimine on organismi loomulikud refleksid. Need vallanduvad, et puhastada hingamisteid liigsest limast ja sissehingatava õhuga sinna sattunud ärritajatest. Külmetushaiguse korral on ärritavaks võõrteguriks limaskestadele kinnitunud viirus, millest organism köhimisega vabaneda püüab. Kuna külmetushaigust põhjustav viirus on väljaspool organismi paljunemisvõimetu – paljuneda saab ta ainult organismi enda energia varal –, on tema elutegevuse jätkamiseks tarvis võimalikult kindlalt hingamisteede limaskestadele klammerduda. Organism aga püüab sellisest parasiidist ja sissetungijast iga hinna eest vabaneda ning selleks käivitub tugev köharefleks. Pole õige köha maha suruda, vastupidi, sellele organismi puhastumismeetodile tuleb hoopis kaasa aidata. Nii soodustatakse viirusest kahjustatud limaskestade taastumist ning surnud rakkude ja haigustekitajate väljutamist. Külmetushaiguse algfaasis on köha ärritavalt kuiv ja piinav kahjustatud, põletikulise ja kuiva limaskesta tõttu. Eriti võib see tunda anda öösiti. Limaskestade ärritavat kuivust tuleb leevendada niisutamisega: juua ohtralt sooja jooki, kuristada kurku sooja veega ning pihustada ninna meresoolavett. Hästi mõjub ka sooja kummeli-, piparmündi-, saialille-, Carmolise tilkade või kartulikeeduauru sissehingamine enne magamaminekut. Väga tugevat öist ärritusköha leevendab mõni looduslikku põdrasambla- või luuderohuekstrakti sisaldav apteegi käsimüügipreparaat. Apteegi käsimüügis on olemas ka teisi, mittetaimseid köha pärssivaid preparaate, kuid neid tuleks kasutada vaid lühiajaliselt kuiva ja valuliku köha sümptomaatiliseks raviks. Ärge võtke neid ravimeid lahtise köha korral. Kuiva ärritusköha perioodil pole soovitatav teha soodaauru, sest sissehingatavad soodaosakesed kuivatavad limaskesta. Esialgu tundub, et köha pehmendav efekt niimoodi saavutatakse, kuid tegelikult protseduur hoopis pikendab haiguse kulgu. Ka ei tohi kuiva köhaga sisse võtta röga vedeldavaid köharohtusid, sest pole võimalik vedeldada seda, mida üleüldse ei olegi. Niimoodi toimides muutub köha veelgi kuivemaks ja piinavamaks: köha ei taha lakata, kurgus on kuiv ja kraapiv tunne ning köhimishoog võib viia oksendamiseni.Palavik tuleb appi
Köhimisele lisaks võib tõusta palavik. Ka kehatemperatuur tõus on oluline osa organismi kaitsemehhanismist: temperatuuritõus 38–39 kraadini on märk keha kaitsevalmidusest ning seda protsessi ei tohiks palavikku alandavate preparaatidega takistada. Palaviku kiire langetamine ravimitega nõrgestab organismi ning muudab selle viiruse järgmise rünnaku ees kergemini haavatavaks. Vaid kõrgendatud temperatuuril suudab organism “valmis küpsetada” vajalikud kaitsekehad, mis on suutelised haigust tekitava viiruse vastu võitlema. Raskematest külmetushaigustest jagusaamiseks kulub organismil kauem aega ning palavik võib seega püsida mitu päeva. Liiga kõrgele, üle 39 kraadi tõusma kippuvat temperatuuri võiks organismi ülekoormamise vältimiseks alandada 38–38,5 kraadini, mitte aga püüda seda üleliia alla suruda. Palaviku ajal vajab organism rahu, puhkust ja piisavalt und. Pärast kuiva ärritust hakkab limaskest mõne aja möödudes ise kaitseks viiruse vastu tootma sitket lima. See võib alguses olla tihkelt hingamisteede ja bronhide küljes kinni ning seda võib olla väga raske ja valuline välja köhida. Ka sel köhaperioodil vajab organism ohtralt sooja jooki. Röga tekkimisele aitavad kaasa raviteed lima sisaldavatest taimedest: kassinaerist, teelehest, paiselehest, islandi käokõrvast, aedliivateest või üheksavägisest. Tekkinud röga aitab vedeldada ja väljutada nurmenukutee. Vajadusel võib võtta ka apteegi käsimüügist saadavat röga teket soodustavat ja lahtistavat preparaati. Köha väljaravimine nõuab aega ja kannatust. Tavaline viirushaigusega kaasnev köha kestab enamasti nädala, mõnikord kaks kuni kolm. Väikelaste puhul tuleks palavikuga kulgeva ja pikema kui nädalase köha korral arstiga nõu pidada.Bronhiit ja kopsuvõimlemine
Oma vallutustegevust jätkav köha põhjustav viirus võib alistada ka ülemistest hingamisteedest allapoole jäävate bronhide limaskestad ning tagajärjeks on bronhiit. Põletiku tõttu tekib bronhi limaskestade turse ning ärritus käivitab tugeva köharefleksi. Kuna kopsutorud on kitsad, on röga väljutamine nendest suhteliselt raske. Köhimise, aga ka hingamisega kaasneva õhuvooluga sunnitakse tekkiv röga kopsutorudes liikuma ning see omakorda tekitab bronhiidile omast krõbinat. Bronhiidi ravis on väga olulisel kohal kopsude ventileerimine, et stimuleerida röga irdumist ja väljaköhimist. Selleks on vaja iga päev teha spetsiaalseid sügavaid sisse- ja väljahingamise harjutusi ehk kopsuvõimlemist. Abiks on, eriti lastele, õhupalli, puhkpilli, seebimullitaja või rõngasvile puhumine, kuid ka läbi kokteilikõrre vee mullitamine. Sisse tuleks hingata sooja auru. Röga aitab pehmendada sooja tee, morsi või gaseerimata mineraalvee joomine. Enne magamaminekut võib rindkerele määrida külmetuspalsamit või teha mähis puruks sõtkutud ja riide vahele jaotatud soojadest keedukartulitest. Bronhiidiga kaasneb tavaliselt ka nädala jagu kesta võiv kerge palavik. Palavikuga ei tohi teha soojendavaid rindkeremähiseid ega auru sisse hingata, sest see võib kehatemperatuuri veelgi tõsta. Kui tugev köha koos palavikuga on püsinud kauem kui viis ööpäeva, tuleks arstil lasta kopse kuulata ja vajadusel teha ka röntgenipilt.Pikaaegsel köhal erinevad põhjused
Igasugune pikaaegne, üle nelja nädala kestnud köha vajab kindlasti arsti juures uurimist. Külmetushaigusega sarnanevat pikalevenivat köha koos nohuga võib põhjustada allergia (kodutolmu-, lemmikloomaallergia vms). Allergiat võivad tekitada ka immuunsüsteemi tugevdamiseks sisse võetavad taimsed preparaadid. Kellel kalduvus heinanohule, peaks selles suhtes ettevaatlik olema. Pika allergiast tingitud köha tagajärjeks võib olla bronhiiti meenutav bronhide turse ja vilistav hingamine. Sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, sest tavaravimitega allergiast põhjustatud bronhiturset ravida ei saa. Lastel võib pika köha põhjuseks olla müramise, naermise, jooksmise, nutmise või ehmatusega hingamisteedesse sattunud võõrkeha: väikesed mänguasjade osad, pähklid, nööbid, toiduraasukesed vms. Tagajärjeks on sümptomitevaene ja pikka aega kestev köha. Kui laps on hakanud köhatama ilma eelnenud külmetushaiguseta, tuleb põhjuse väljaselgitamiseks pöörduda arsti poole.
Marika
Jürgenson18.11.2009
http://tervispluss.ee/tervis-4/8964/
