Sööd tomatit või kartulit ja ninast-silmist vett muudkui tilgub

Õues kisub üha suvisemaks, linnud laulavad ning kerges tuules õõtsuvad kõrrelised. Hinges on kerge ja helge, hingad täie rinnaga. Paraku mitte kõik: Eesti allergialiidu andmeil on umbes kümnel protsendil Eesti elanikest õietolmuallergia ja kevad enne suurt suve tähendab neile üht vaeva ja viletsust: aevastavad, nina tilgub, silmist voolavad pisarad. Mõnel läheb asi eriti hulluks, kui pista põske näiteks virsik või kas või porgand – tegu on ristallergiaga. 
Täpsemalt seletab asja lahti allergoloog dr Kaja Julge.

Mis on ristallergia?

Ristallergia tähendab, et allergiat põhjustavates ainetes võivad olla ühesugused allergeensed
osad, sarnased epitoobid. See puudutab nii sissehingatavaid ehk aeroallergeene kui ka allergiat põhjustavaid toiduaineid.

• Lehmapiimast tingitud allergia korral võib allergia avalduda ka näiteks kitsepiima juues või loomaliha süües, munaallergia korral võib tekkida reaktsioon kanaliha söömisel jne.
• Ristreaktsioonid on eri toatolmu-, aida- ja sügeliselestade, ka vähiliste ning krabiliste vahel.
• Puude õietolmu suhtes allergilistel inimestel tekivad sageli allergianähud tooreste puuviljade (õun, kiivi, apelsin, virsik, aprikoos, kirss), aedviljade (porgand, kartul, seller, köömen) ja sarapuupähklite söömisel.
• Heintaimede suhtes allergilised inimesed on tundlikud kartuli, maapähkli, tatra, nisu ja tomati suhtes.
• Puju suhtes allergilised inimesed on tundlikud sellistele aedviljadele ja maitsetaimedele nagu porgand, seller, köömen, petersell, aniis ja koriander.
• Lateksi laialdane kasutamine on kaasa toonud selle, et on sagenenud allergia lateksiga ristreaktsioone andvate toitude vastu, nt banaani, kiivi, avokaado, ananassi, kastani vastu. 

Kuidas ristallergia väljendub?

Varases lapseeas on ristallergiat sagedamini eri toiduallergeenide suhtes. Õietolmuallergia
on väikeste laste hulgas väga harv nähtus.

Pollinoos ehk teisisõnu heinapalavik ja sellega kaasnev nn teise klassi toiduallergia on iseloomulik suurematele lastele ja täiskasvanutele. Toiduallergiat on kõige sagedamini kase õietolmu suhtes allergilistel inimestel: kolmandikul on allergiat puuviljade vastu, kolmandikul
köögiviljade vastu, kuni 90%-l pähklite ning suhteliselt vähestel maitsetaimede vastu.

Pollinoosiga inimesel võivad tekkida eelnimetatud puu- ja aedviljade söömisel kontaktsümptomid, mida kutsutakse oraalseks allergiasündroomiks: huulte, neelu ja suu kipitus, sügelus, turse, tükitunne kurgus ja hääle kähedus. Kaasneda võivad silmade punetus ja pisaratevool, kuulmekäigu sügelus, nohu, aevastamine ja astmanähud.

Kuidas teha kindlaks, et tegu on just ristallergiaga?

Allergoloogid teevad ristallergia diagnoosimiseks vajaduse korral nahatorkeuuringuid ja
mõnikord on vaja verest määrata IgE klassi kuuluvad allergeenspetsiifilised antikehad. Seejuures on tähtis vahet teha, millised on kliiniliselt olulised ristreaktsioonid! Võib olla nii,
et uuring näitab ristreaktsiooni, aga inimesel ei ole jõudnud ristallergiast tingitud haigusnähtusid veel tekkida ja mõnikord õnneks ei tekigi. Aga võib olla ka vastupidi – haiguse sümptomid on olemas, aga uuringutega ei õnnestu ristallergiat tõendada.

Kuidas ristallergiat vältida?

Teatud juhtudel on väga täpsel allergia kindlakstegemisel vaid n-ö teoreetiline tähtsus. Allergilise inimese seisukohalt ei ole ju oluline, mis liiki toatolmulestade suhtes ta ülitundlik
on. Ega üksikute heintaimede uurimine tavaliselt ka väga oluline ole, niikuinii kasvavad koos ja tolmlevad enam-vähem ühel ajal.

Teisalt on aga väga hea teada eri toiduainete ristallergiaid ning aeroallergeenide ja toiduainete vahelisi ristreaktsioone. Mida parem on ülevaade sellest, mis võib reaktsioone tekitada, seda arukamalt on võimalik valida toiduaineid ja kaitsta end ohtude eest.

Tasub meeles pidada, et kodumaised õunad tekitavad reaktsioone harvem kui välismaised
ja õuna allergeensus sõltub õuna sordist ja küpsusastmest. Hea on teada, et suvine porgand ja varane kartul põhjustavad kergemini allergiat kui vanad juurviljad talvel. Neil, kel tekib kartuli koorimisel pisaratevool või käte kihelus, keedetud kartuli söömisel enamasti probleeme ei teki.

Kuidas ristallergiat ravida?

Spetsiifilise immuunraviga (suurenevas annuses reaktsiooni põhjustava allergeeni süstimine
või suukaudne tarvitamine pika aja jooksul) on võimalik suurendada taluvust allergeeni suhtes. Kõige enam rakendatakse seda õietolmuallergia puhul ja uuringud on näidanud, et
selle käigus väheneb ka allergia ristreaktsioone andvate toiduainete vastu.

Ravida saab allergiast põhjustatud haigust, kuid allergiat otseselt välja ravida on peaaegu võimatu. Allergia võib igas vanuses nii tekkida kui ka mööduda. Mõne allergia puhul on möödumise tõenäosus suurem (lapseea toiduallergia), teise puhul küllalt väike (õietolmuallergia).

Kas ja milline seos on ristallergial astmaga?

Ristreaktsioone andvad aeroallergeenid võivad tekitada lisaks allergilisele nohule ja silmapõletikule ka astma sümptomeid. Kui ühel ajal mõjub mitu põhjust, on reaktsioon alati
tugevam. Aeroallergeenidega ristreaktsioone andvad toiduained võivad astmanähte
süvendada. 

Ille Grün-Ots
epl@epl.ee

EPL Allergialeht nr 2