Laisa allergiku rõõm: hommikul võib voodi tegemata jätta


“Allergikule on oluline puhas toaõhk, mistõttu on äärmiselt tähtis tagada elu- ja tööruumides korralik ventilatsioon,” ütleb kliinilise immunoloogia arst-resident Krista Ress.


Ressi sõnul on kõige lihtsam moodus puhta õhu saamiseks tubade tuulutamine. Siinjuures tuleb aga õietolmu suhtes allergilistel inimestel kasutada akende ees ja ventilatsioonisüsteemides sobivat õietolmufiltrit.


“Sobiv ruumi temperatuur on 20–22 kraadi ning õhuniiskus võiks jääda vahemikku 24–45%. Suurem õhuniiskus loob soodsa keskkonna nii hallitusseente eoste kui ka kodutolmulestade paljunemisele. Hallitusseente leviku piiramiseks tuleks niiskeid ruume sageli puhastada ning tagada neis korralik ventilatsioon. Kindlasti tuleks parandada ka
lekkivad torud, näiteks vannitubades ja köögis kraanikausi all,” õpetab Ress.

Ühed sagedasemad siseruumide allergeenid on kodutolmulestad, mis mõjutavad meid kõige enam just sügisel ja talvel, kui me viibime rohkem siseruumides. Seetõttu on oluline luua allergiku kodus kodutolmulestale ja ka teistele siseruumides peituvatele allergeenidele
võimalikult ebasoodne keskkond.

“Allergiku kodus ja kindlasti magamistoas ei tohiks olla liigset pehmet mööblit ja tekstiili, mis koguvad rohkelt tolmu ja sealhulgas lenduvaid allergeene. Suured pehmed vaibad, paksud kardinad, lahtised riiulid, rohked nipsasjakesed ning ülemäärane pehme mööbel allergiku koju ei sobi. Eelistada tuleks siledat põrandat ja näiteks aknaklaaside vahele paigaldatavat ribakardinat. Nii mööbel kui ka seinakattematerjalid peaksid olema siledapinnalised ning
kergesti puhastatavad. Mööbel võiks olla liigutatav, sest siis on tolmukogujaid vähem ja ka koristamine on meeldivam tegevus. Tube tuleks sageli tuulutada ning koristama peaks kord nädalasniiske lapiga,” peab Ress loengut edasi. Koristamiseks sobivad nii HEPA-filtriga
tolmuimejad kui ka tsentraalsed tolmuimemissüsteemid, mis ei paiska tolmuosakesi uuesti toaõhku.

Kolmandik elust magamistoas 

Et ühe kolmandiku oma elust veedame magamistoas ja kodutolmulesta lemmikpaigaks on just voodi, siis tuleks voodipesu vahetada iga nädal ning pesta seda vähemalt 60-kraadises vees ja pärast kindlasti triikida. Ressil on ka üks hea uudis laiskvorstidele, kes hommikuti
voodit teha ei viitsi.

“Kodutolmulesta leviku piiramiseks võibki voodi pärast ärkamist vabalt mõneks ajaks tegemata jätta, et kehaniiskus ja soojus sealt lahkuda saaksid.”

Muidu peab aga allergik magamistoas üsna hoolikas olema. Madratsit ja patju on võimalik küll kaitsta spetsiaalsete tolmukindlate katetega, aga tekke ja patju tuleks regulaarselt iga paari kuu tagant 60-kraadise veega pesta, hoida tund aega kuumas saunas (üle 60 kraadi) või siis üks-kaks päeva sügavkülmas ning seejärel hoolega kloppida.

Keemilistest ainetest põhjustab allergianähte kõige sagedamini formaldehüüd, mida leidub nii ehitusmaterjalide kui ka mööbli tootmisel kasutatavates ainetes.

“Formaldehüüdi võib erituda värskelt remonditud või uues korteris või ka uue mööbli soetamisel. Ruume remontides on esmatähtis sobivate materjalide valik, näiteks niisketes ruumides tuleb kindlasti kasutada niiskuskindlaid materjale. Tasub uurida toote pakendil
olevat informatsiooni, ehituspoodides on müügil ka Eesti allergialiidult heakskiidu saanud sobivad siseviimistlusvahendid,” annab Ress praktilist nõu.




Küsitlus.

Kas õhuionisaatorist on allergikule-astmahaigele kasu?


  • Tuppa mõeldud õhuionisaatorite tootjad reklaamivad kaupa kui tõhusat kaitset allergia ja astma vastu.
  • Kui hapnik on neutraalne või positiivsete ioonidega, siis ei ole see inimesele sissehingamiseks hea. Et tuppa saada negatiivseid hapnikuioone (vahel nimetatakse neid ka aerovitamiinideks), tulebki appi õhuionisaator, mis lisaks õhu puhastamiselefiltreerimisele, mille käigus eemaldatakse tolmu, baktereid ning allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi, paiskab õhku negatiivseid ioone.
  • Mida arvavad arstid ionisaatori kasulikkusest allergikuile?



Kliinilise immunoloogia arst-resident Krista Ress: 
“Kas ja kui palju õhuionisaatorist allergikule kasu on, ma kahjuks öelda ei oska, sest teaduslikult tõendatud materjale on selle kohta liialt vähe. Allergikutele on esmatähtis
allergeeni vältimine ja see on saavutatav ka ruumi korralikult ventileerides ning ruumi õhutemperatuuri ja niiskust reguleerides. Õhuionisaatorid toodavad osooni, mis aga võib allergikute niigi tundlikke limaskesti hoopis ärritada.”

Allergoloog dr Kaja Julge lappas läbi virna igasuguseid uurimistöid (esimesed neist tehti juba kaheksakümnendate alguses) ja leidis suure ülevaate 2003. aastast: “Astmahaigete sümptomite vähenemist on uuritud ruumides nii positiivsete kui ka negatiivsete ioonide
tekitamisega. Aastate jooksul tehtud paljude katsetega ei ole õnnestunud tõestada selle positiivset mõju astmanähtude vähenemisele. Uuringute käigus on lisaks haigussümptomite registreerimisele hinnatud hingamisfunktsiooni eri näitajaid ja astmaravimite vajadust. Mõni uuring on ilmsiks toonud isegi astmanähtude süvenemise ja hingamisfunktsiooni halvenemise
ning seda seostatakse osooni eraldumisest põhjustatud hingamisteede ärritusega. Tänapäevastes ionisaatorites on õnnestunud uute tehniliste lahendustega osooni mõju siiski peaaegu kõrvaldada.
Ionisaatorite toimel sadestuvad õhus olevad osakesed, näiteks hallitusseente eosed, seintele, mööblile jm, kust neid on raske eemaldada. Seetõttu riputatakse ionisaatori taha kardin, mida on võimalik regulaarselt puhastada. Ionisaator ise pange vaibaga katmata põrandale arvestusega, et see jääks seinast eemale ning selle kõrval ei oleks teisi esemeid. Ionisaatori
puhastamiseks kasutage veega niisutatud lappi.“

Eesti allergialiidu juht dr Maie Jürisson nendib samuti, et õhuionisaatori kohta on allergia seisukohalt suhteliselt vähe teaduslikke andmeid: “Leidsin artikli, kus uuriti ionisaatori biotsiidset ehk baktereid, viiruseid, seeneeoseid hävitavat mõju ja järeldati, et toime on
ilmselt ülehinnatud. Teisisõnu: loodeti tugevamat toimet. Kui asja allergia seisukohast vaadata, siis kodutolmulesta ja loomaallergia puhul on esmane soovitus parima ravitulemuse
saavutamiseks vältida või viia miinimumini kontakt allergeeniga või selle allikaga. Soome allergialiidu andmetel piisab puhta õhu saavutamiseks heast ventilatsioonist, tuulutamisest,
õhupuhastist (ei pea samal ajal ioniseerima).
Ionisaatorite juures tuuakse ohuna välja osooni ärritavat mõju limaskestadele.”

Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst dr Erve Sõõru:
“Järjest tehnilisemaks muutuvas ühiskonnas ei mõtle me iga päev oma koduõhu puhtusele, veel vähem selles ringlevatele ioonidele. Heitgaasidele mõtleme pigem tänavatel ja arvuti tervist kahjustavale toimele rohkem oma töökohas.
Positiivsed ioonid, mis tekivad elektroonikaseadmete töö tulemusel, osalevad bakterite ja suitsuvingu ringlemisel õhus. Aparaat puhastab ja tasakaalustab õhku tootes negatiivseid
ioone.
Õhuionisaator kogub ja eemaldab kodutolmu. Siinkohal ei soovita kodutolmu ja kodutolmulesta kui sagedast allergiatekitajat segi ajada. Kodutolmulest on ämblikulaadne lülijalgne, kes elab meil kõigil kodudes, voodites ja vaipkatetes. Kodutolmulesta vähendamiseks peab ikka kodu tolmuimejaga koristamise ette võtma. Kodutolmulesta
tõttu esinevate kaebuste puhul on vajalik ravi.
Soovitan aparaati kui sisekliima tasakaalustajat oma kodudesse, eeskätt elu- ja magamistuppa.
Aga ionisaatoriga ei ole võimalik ravida hingamisteede haigusi. Hingamisprobleemide
esinemisel tuleb pöörduda ikka arsti vastuvõtule – õhuionisaator teenib siiski profülaktilist
eesmärki.
Arvan, et aparaadi kasutamisel esineb vähem allergiat, paraneb une kvaliteet ja väheneb haigestumine kopsuhaigustesse.”

Ille Grün-Ots
epl@epl.ee

EPL Allergialeht nr 3