Bronhiaalastma on üks levinumaid kroonilisi hingamisteede haigusi, mida esineb
tänases ühiskonnas laialdaselt. Käesolev e-raamat annab ülevaate astma
olemusest, haigusega seonduvatest probleemidest ning ravivõimalustest.
E-raamat
"Astma" on välja antud Tartu Astmahaigete Seltsi (TAS) poolt. TAS on
organisatsioon kuhu kuuluvad bronhiaalastmahaiged ja arstid. Seltsi peamiseks
eesmärgiks on bronhiaalastmahaigete koolitamine.
Mis on astma
Bronhiaalastma
on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena
või lämbumishoona (astmahoona). See on tingitud hingamistorude (bronhide)
limaskesta põletikust või ülitundlikkusest (allergiast) mõnede ainete suhtes,
mis põhjustavad bronhide ahenemise. Kopsuastmale on iseloomulik väljahingamise
takistus. Eristatakse põletikulis-allergilist (endogeenset) ja allergilist (eksogeenset)
ehk atoopilist astma vormi.
Kopsude ehitus ja funktsioon
Sissehingamisel läbi nina või suu satub õhk hingetorusse (trahhea), mis
rindkere sees jaguneb kaheks peabronhiks, üks hargneb paremasse ja teine
vasakusse kopsu. Kumbki peabronh jaguneb edasi üha peenemateks harudeks
puuokste sarnaselt. Kõige peenemad hingamisteed lõpevad väikestes õhukottides
(alveoolid). Organismile vajalik hapnik imendub verre just alveoolidest. Samas
antakse tagasi organismis moodustunud süsihappegaas, mis eemaldub organismist
väljahingamisel.
Terved bronhid kujutavad endast õhukeseseinalist toru, mille sisepinda katab õhukene limaskest, väljaspool tugevam lihaskest. Kui inimene köhib või aevastab, tõmbuvad need lihased kokku ning see soodustab lima eraldumist bronhidest.
Lima moodustub bronhi limaskestas ning selle ülesanne on aidata sissehingatud tolmu või muid võõrkehi eemaldada kopsudest ja kaitsta hingamisteid bakterite ja infektsioonide poolt põhjustatud infektsioonide eest.
Terved bronhid kujutavad endast õhukeseseinalist toru, mille sisepinda katab õhukene limaskest, väljaspool tugevam lihaskest. Kui inimene köhib või aevastab, tõmbuvad need lihased kokku ning see soodustab lima eraldumist bronhidest.
Lima moodustub bronhi limaskestas ning selle ülesanne on aidata sissehingatud tolmu või muid võõrkehi eemaldada kopsudest ja kaitsta hingamisteid bakterite ja infektsioonide poolt põhjustatud infektsioonide eest.
Astma
puhul on bronhide limaskest põletikuline ja turses, mille tagajärjel bronhid
ahenevad. Ka lima tekib normaalsest rohkem ja osa hingamisteedest võib
ummistuda.
Põletikuline limaskest on tundlik mitmesuguste ärrituste suhtes. Ärritavad faktorid süvendavad põletikku ja bronhide lihaskesta kokkutõmbed ahendavad bronhe veelgi. Bronhide põletik ja ahenemine raskendab õhu liikumist hingamisteedesse ja tekitab astmale iseloomulikke sümptoome, nagu köha, suurenev rögaeritus, vilistav hingamine ja õhupuudustunne.
Põletikuline limaskest on tundlik mitmesuguste ärrituste suhtes. Ärritavad faktorid süvendavad põletikku ja bronhide lihaskesta kokkutõmbed ahendavad bronhe veelgi. Bronhide põletik ja ahenemine raskendab õhu liikumist hingamisteedesse ja tekitab astmale iseloomulikke sümptoome, nagu köha, suurenev rögaeritus, vilistav hingamine ja õhupuudustunne.
Astma kulg
Köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne on sageduselt ja intensiivsuselt
varieeruvad. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu
päeva. Viimasel juhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga. Vanematel
inimestel, kelle haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti
vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma.
Sagedamini esinevad astmahood varahommikul (kella 4 ja 6 vahel) või ärkamisel. Pärast keskpäeva on haigete seisund kergem.
Astma kulg on mõjustatav paljudest välistest ja sisemistest faktoritest. Füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel.
Sagedamini esinevad astmahood varahommikul (kella 4 ja 6 vahel) või ärkamisel. Pärast keskpäeva on haigete seisund kergem.
Astma kulg on mõjustatav paljudest välistest ja sisemistest faktoritest. Füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel.
Astma ja allergia
Mõnedel inimestel esineb ülitundlikkus teatud ainete suhtes, millega nad kokku
puutuvad, mida sisse hingavad või mida söövad. Neid aineid nimetatakse
allergeenideks ning reaktsiooni, mida nad esile kutsuvad, allergiaks.
Allergia ei teki esmasel kokkupuutel allergeeniga, vaid areneb pikkamisi, progresseeruvalt.
Allergia ei teki esmasel kokkupuutel allergeeniga, vaid areneb pikkamisi, progresseeruvalt.
Mis on allergilise astma põhjustajad?
Looduslikest
tolmudest põhjustatud astma.
Mitmesugused õie-, heina-, teraviljatolmud lendlevad õhus peamiselt päikesepaistelistel ja tuulistel päevadel, vähem niiske ja vihmase ilma korral. Allergia avaldub aevastamises, ninaeritise suurenemises, silmade punetuses ning hingamisraskuse süvenemises.
Mitmesugused õie-, heina-, teraviljatolmud lendlevad õhus peamiselt päikesepaistelistel ja tuulistel päevadel, vähem niiske ja vihmase ilma korral. Allergia avaldub aevastamises, ninaeritise suurenemises, silmade punetuses ning hingamisraskuse süvenemises.
Tolmust tingitud
astma.
Peamiseks allergeeniks on silmale nähtamatud lestalised, mida leidub rohkesti madratsites, patjades ja korteri niisketes kohtades. Voodiriideid kloppides ja korrastades lenduvad allergiat põhjustavad lestad ruumis ning ladestuvad hiljem kõikjale. Seetõttu tuleb voodiriideid kloppida hoovis.
Tänapäeval tuntakse enam kui 200 tööstuslikku produkti, mille tolm võib provotseerida astmat. Haigetel, kellel astma avaldub peamiselt tööl viibides ja kes on astmavabad peale tööaja lõppu, puhkepäevadel ja puhkuse ajal, on astmahoo vallandajaks tõenäoliselt tööstustolm.
Peamiseks allergeeniks on silmale nähtamatud lestalised, mida leidub rohkesti madratsites, patjades ja korteri niisketes kohtades. Voodiriideid kloppides ja korrastades lenduvad allergiat põhjustavad lestad ruumis ning ladestuvad hiljem kõikjale. Seetõttu tuleb voodiriideid kloppida hoovis.
Tänapäeval tuntakse enam kui 200 tööstuslikku produkti, mille tolm võib provotseerida astmat. Haigetel, kellel astma avaldub peamiselt tööl viibides ja kes on astmavabad peale tööaja lõppu, puhkepäevadel ja puhkuse ajal, on astmahoo vallandajaks tõenäoliselt tööstustolm.
Loomadest tingitud
astma.
Kodulinnud ja karvkattega loomad on allergeenideks eeskätt lastele, harvem täiskasvanutele. Kass, koer, hamster, puurilinnud, akvaariumikalad ei sobi allergilise lapse ja astmahaige eluruumidesse.
Kodulinnud ja karvkattega loomad on allergeenideks eeskätt lastele, harvem täiskasvanutele. Kass, koer, hamster, puurilinnud, akvaariumikalad ei sobi allergilise lapse ja astmahaige eluruumidesse.
Toiduainetest ja
ravimitest põhjustatud astma.
Laste toiduallergia on põhjustatud peamiselt lehmapiima valkudest. Ülitundlikkus väljendub esmalt seedehäiretes (kõhulahtisus, oksendamine) ja nahanähtudena (nõgesekõrvetusele sarnanev või punetav lööve). Astmahoogu võivad vallandada puuviljad, vähid, mitmesugused veinisordid, toiduvärvid. Ravimitest võivad astmahoogusid sagedamini provotseerida antibiootikumid ja aspiriin.
Põletikulis-allergilise (endogeense) astma vallandajad ja tekkemehhanism on paljuski veel ebaselge. Küll on aga teada, et bronhide põletik on määrava tähtsusega selle haiguse kulus.
Laste toiduallergia on põhjustatud peamiselt lehmapiima valkudest. Ülitundlikkus väljendub esmalt seedehäiretes (kõhulahtisus, oksendamine) ja nahanähtudena (nõgesekõrvetusele sarnanev või punetav lööve). Astmahoogu võivad vallandada puuviljad, vähid, mitmesugused veinisordid, toiduvärvid. Ravimitest võivad astmahoogusid sagedamini provotseerida antibiootikumid ja aspiriin.
Põletikulis-allergilise (endogeense) astma vallandajad ja tekkemehhanism on paljuski veel ebaselge. Küll on aga teada, et bronhide põletik on määrava tähtsusega selle haiguse kulus.
Üldpõhimõtteid ja nõudeid astma ravis.
Ravimeid
tuleb tarvitada regulaarselt.
Arsti ettekirjutuse kohane pidev ravi aitab ära hoida astma ägenemist ja vajadust haiglaravi järele.
Ravi ei tohi katkestada ka hea enesetunde ja vaba hingamise korral.
Arsti ettekirjutuse kohane pidev ravi aitab ära hoida astma ägenemist ja vajadust haiglaravi järele.
Ravi ei tohi katkestada ka hea enesetunde ja vaba hingamise korral.
Pidev
kontakt oma raviarstiga on hädavajalik.
Ainult ravi määranud arst saab otsustada kas suurendada või vähendada ravimiannuseid või nendest üldse loobuda. Hea kontakt raviarstiga hoiab ära arusaamatused ravimi tarvitamisel, sest arsti kohus on informeerida haiget ravimi toimemehhanismidest ja kõrvalnähtudest ning selgitada tarvitamisõpetust. Haige peab teadma millist ravimit kasutada astmahoo, millist hoogudevahelisel perioodil.
Peale raviplaani koostamist tuleb haigel ja arstil kokku leppida järgnevates visiitides ja kontaktivõimalustes.
Ainult ravi määranud arst saab otsustada kas suurendada või vähendada ravimiannuseid või nendest üldse loobuda. Hea kontakt raviarstiga hoiab ära arusaamatused ravimi tarvitamisel, sest arsti kohus on informeerida haiget ravimi toimemehhanismidest ja kõrvalnähtudest ning selgitada tarvitamisõpetust. Haige peab teadma millist ravimit kasutada astmahoo, millist hoogudevahelisel perioodil.
Peale raviplaani koostamist tuleb haigel ja arstil kokku leppida järgnevates visiitides ja kontaktivõimalustes.
Haige
peab oskama oma seisundit hinnata.
Kõige lihtsam on registreerida nn. astmapiibu kasutamise sagedust ööpäevas. Kõige objektiivsem on aga mõõta väljahingamise tippvooluväärtusi nn. PEF-meetri abil (vt. allpool). Viimane on kui baromeeter, mille näidud kajastavad astmahaige seisundit paranemise või halvenemise suunas.
Kui tarvidus astmapiibu järele kasvab tavalisega võrreldes kahe või kolmekordseks või PEF-meetri näidud oluliselt vähenevad, siis võib kindel olla, et kontroll oma haiguse üle on kadumas ja raviskeemi tuleb kohe korrigeerida.
Kõige lihtsam on registreerida nn. astmapiibu kasutamise sagedust ööpäevas. Kõige objektiivsem on aga mõõta väljahingamise tippvooluväärtusi nn. PEF-meetri abil (vt. allpool). Viimane on kui baromeeter, mille näidud kajastavad astmahaige seisundit paranemise või halvenemise suunas.
Kui tarvidus astmapiibu järele kasvab tavalisega võrreldes kahe või kolmekordseks või PEF-meetri näidud oluliselt vähenevad, siis võib kindel olla, et kontroll oma haiguse üle on kadumas ja raviskeemi tuleb kohe korrigeerida.
Astmahaige
peab informeerima perekonnaliikmeid või naabreid oma haigusest.
See on vajalik juhtudel, kui haige enam ei suuda ise ennast aidata ega arstiabi kutsuda, sest raske astmahoog võib mõnikord tekkida ka hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest, regulaarsest ja nõuetekohasest ravimite tarvitamisest. Omaksed peavad teadma, millist ravimit kasutada järsku tekkiva astmahoo korral ja kuidas leida kontakti raviarstiga.
See on vajalik juhtudel, kui haige enam ei suuda ise ennast aidata ega arstiabi kutsuda, sest raske astmahoog võib mõnikord tekkida ka hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest, regulaarsest ja nõuetekohasest ravimite tarvitamisest. Omaksed peavad teadma, millist ravimit kasutada järsku tekkiva astmahoo korral ja kuidas leida kontakti raviarstiga.
Astma
ravi ei ole ainult astmahoogude ravi.
Kasutades ainult astmahoogude puhul tarvitatavaid ravimeid jääb haiguse põhjus - bronhide põletik - kõrvaldamata. Haigel peab olema selge ülevaade, milliseid ravimeid kasutatakse astma ägenemise korral, milliseid vaibumisperioodil.
Kasutades ainult astmahoogude puhul tarvitatavaid ravimeid jääb haiguse põhjus - bronhide põletik - kõrvaldamata. Haigel peab olema selge ülevaade, milliseid ravimeid kasutatakse astma ägenemise korral, milliseid vaibumisperioodil.
Mida peab astmahaige veel teadma?
Kroonilist
bronhiaalastmat põdev haige peab teadma, kas ta kuulub nn. Kõrgenenud
riskigruppi:
- haiged, kes on pikka aega tarvitanud suukaudseid või süstitavaid hormoonpreparaate ja nendest hiljuti loobunud
- haiged, kes on ägenemiste tõttu korduvalt viibinud haiglaravil
- haiged, kes on raske astmahoo tõttu ravitud intensiivraviosakonnas
- haiged, kel on psühhosotsiaalseid probleeme (labiilne närvisüsteem, kerge erutuvus, ebaterve kodune mikrokliima jne.)
- bronhe laiendav ravim ei ole toiminud 3 tunni jooksul
- bronhe laiendavat ravimit (astmapiipu) läheb vaja sagedamini kui iga 3-4 tunni jooksul
- 2-6 tundi peale hormoonpreparaadi sissevõtmist omal algatusel või süstimist kiirabi poolt ei saabu seisundi paranemist.
Kuidas kontrollida oma astmat PEF-meetri abil?
PEF(Peak
Expiratory Flow) meeter on instrument, mille abil on võimalik määrata
väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiirust (ekspiratoorset tippvoolu).
Instrumendi näitude põhjal on võimalik hinnata hingamisteede ahenemise astet,
seega
- määrata astma raskusastet
- prognoosida astma kulgu
- hinnata ravi efektiivsust
PEF-meetreid
on mitmesuguse kujuga, kuid nende tööprintsiip ja kasutamisõpetus on samad.
Mõõtmisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.
- kontrollida, et mõõtur oleks nullasendis
- hingata sügavalt sisse
- huultega tihedalt otsikut haarates, puhuda välja nii kiiresti ja nii tugevalt kui võimalik
- mõõtmist teha vähemalt kolm korda järjest paari minuti jooksul ning parim näit kolmest kanda päevikusse või graafikule
Mõõtmistulemustele
on soovitav lisada kellaaeg, ravimite kasutamine ja muud olulised haigusega
seotud andmed. Kui mõõtmistevahelisel perioodil tekib vajadus kasutada
inhalaatorit, siis oodata 10 minutit ja fikseerida uuesti PEF-meetri näit .
Kui mõõdame regulaarselt kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) kindlatel kellaaegadel samas kehaasendis (seistes, istudes), siis saame usaldusväärsed andmed, mille põhjal võib teha järelduse, kas astma ravi on küllaldane või mitte.
Kui mõõdame regulaarselt kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) kindlatel kellaaegadel samas kehaasendis (seistes, istudes), siis saame usaldusväärsed andmed, mille põhjal võib teha järelduse, kas astma ravi on küllaldane või mitte.
Kuidas kasutada inhalaatorit?
Astmaravimite
kasutamine inhalaatorite abil eeldab õige inhalatsioonitehnika omandamist, et
hinnaline ravim toimiks efektiivselt. Inhalaatori kasutamisel tuleb täita
järgmisi nõudeid:
- Eemaldada huuliku kate ja loksutada inhalaatorit tugevalt
- Hingata välja ja haarata huultega huulikust
- Kallutada pea veidi taha ja alustada sügavat sissehingamist, samal ajal vajutada inhalaatori põhjale, vabastades sellega propellandi ja ravimisuspensiooni
- Jätkata aeglaselt sügavat sissehingamist
- Hoida hinge kinni umbes 10sekundit
- Loputada suud
Harvadel
juhtudel võib propellant põhjustada neelu ja kõri piirkonna ärritusnähte (köha,
hääle kähisemine).
Õige inhalaatoritehnika omandamine osutub mõnikord raskeks, eriti väikelastel, vanuritel ja haigete puhul, kelle hingamisfunktsioon on tugevalt häiritud. Inhalaatorite kasutamist hõlbustavad mitmesugused plastmassist pikendustorud ja vahemahutid.
Õige inhalaatoritehnika omandamine osutub mõnikord raskeks, eriti väikelastel, vanuritel ja haigete puhul, kelle hingamisfunktsioon on tugevalt häiritud. Inhalaatorite kasutamist hõlbustavad mitmesugused plastmassist pikendustorud ja vahemahutid.
