Õpi õietolmuallergiaga elama



Iga päevaga üha ilmsemalt saabuv kevad rõõmustab talvest vaevatud meeli mitmeti – külmavaresed saavad vabamalt hingata, loodusesõbrad esimeste õite ja pungade puhkemist jälgida ning ka linnatänavatel on lahedam astuda kui jääkoorik ning lõputu löga selleks korraks selja taha on jäänud. 

Paraku on nii, et vastne kevad ei tee heameelt mitte kõikidele kaaskodanikele – paljude jaoks on kevad kannatuste alguseks, tuues taas välja talvega taandunud vana vaenlase – õietolmuallergia ehk pollinoosi. 





Mis on õietolmuallergia? 


Allergia all mõistetakse üldiselt organismi ebatavalist reageerimist kas teatud välistele või organismis leiduvatele teguritele, mille tagajärjel vallandub rida ebameeldivaid vaevusi. Tegurit, mis allergiat tekitab, nimetatakse allergeeniks ning pollinoosi puhul toimib allergeenina erinevate puude ja taimede õietolm. Limaskestadele sattunud õietolm kutsub esile erinevaid allergilisi reaktsioone, millest tavalisemad on silmade punetamine, silmade sügelemine, pisaravool, kratsiv tunne või sügelus kurgus, köhatamine, nina sügelemine, sage aevastamine, vesine nohu või raskendatud hingamine. Sageli kaasneb pollinoosiga ka palavik, liigesevalu, nahalööbed, migreen, seedehäired, tõsisema allergia puhul võivad haiget piinata isegi astmahood. 

Millal vallandub allergia? 

 

Õietolmuallergia taandub tavaliselt talveperioodiks peaaegu täielikult ning ägeneb enamasti juba varakevadel, kui tuul kilomeetrite tagant “külakostiks” lõunanaabrite õietolmu kaasa toob. Märtsist kuni maini on aga Eestis pollinoosi esimene kõrgaeg, sest järjepanu õitsevad-tolmlevad pea kõik puud. 

Suuremad allergiatekitajad on sarapuu-, lepa- ning kasetolm. Õietolmuallergia üheks iseärasuseks on see, et allergiaohtlikumad on ilusad, päikesepaistelised päevad. Kui lisaks puhub ka mõõdukas tuul, suureneb ärritava õietolmu hulk õhus veelgi. Niiskes õhus õietolm nii kiiresti ei levi, seega toovad vihmased ilmad tavaliselt allergikule leevendust, samuti esineb õietolmu tunduvalt vähem veekogude ääres. 

Teine pollinoosi ägenemisperiood langeb jaanipäeva kanti (juuni-juuli), mil õitsema puhkevad kõrrelised ning aasheinad. Selle perioodi levinumad allergiatekitajad on timut, aruhein, kerahein, rukis ja nisu. 

Kolmas suurem allergiapuhang vallandub umbrohtude ja sügislillede õitsemise algusega augustis-septembris, mil tolmlevad puju, koirohi, malts, astrid, krüsanteemid jne.
Ristuv allergia. Paraku kipuvad hädad ikka käsikäes käima. Ülekohtuselt tavaline on allergia korraga mitme erineva õietolmu suhtes ning ristuv allergia, mille tõttu pollinoosihaiged ei talu lisaks õietolmule ka erinevaid toiduaineid, mis tekitavad samuti ebameeldivaid allergianähtusid. Levinud nähtus on sarapuutolmu suhtes allergilistel inimeste pähklite talumatus . Samuti tekitavad puudetolmu allergiaga inimestele sageli vaevusi õunad, viinamarjad, mandlid, kasemahl ja maitsetaimed. Tuntud allergeen on ka mesi, eriti suure õietolmusisaldusega mesi. 

Kui tekib allergiakahtlus, tuleks kindlasti pöörduda allergoloogi poole. Pole mõtet vaevelda teadmatuses ning lasta haigusel süveneda. Eriti tähelepanelik võiks olla juhul, kui kevadel tekivad sageli külmetushaigustele sarnased nähud, tegemist võib olla hoopis õietolmuallergiaga! Erinevate testide abil on võimalik täpselt kindlaks teha, milliste ainete suhtes olete ülitundlik – siis on võimalik hoiduda ärritajatest ning saada õiget ravi. Paraku saab neid teste teha vaid siis, kui ei esine aktiivseid allergiahoogusid. Arsti poole pöörduda võib loomulikult igal ajal! 

Kui on diagnoositud pollinoos, ei tasu siiski meelt heita. Teatud ettevaatusabinõud aitavad ebameeldivaid allergianähte oluliselt leevendada ning isegi ära hoida. Tähelepanelikult tuleks jälgida allergiainfot ning oma tegemisi-toimetamisi vastavalt sättida. Võimaluse korral võiks viibida ohtlike taimede õitsemise ajal toas ning seada oma käigud varahommikusele ning õhtusele ajale, mil õietolmu on õhus vähem. Toaõhku aitavad puhastada spetsiaalsed filtrid, toimiv alternatiiv on õhutada siseruume akna kaudu, mille ette on asetatud märg lina! Abi on ka pidevast tolmu eemaldamisest märja lapiga ning pesu kuivatamisest toas. Õuest tuppa tulles tuleks vahetada kindlasti riideid ning pesta võimaluse korral pead. Tuppa ei maksa tuua puuoksi, urbi, lõikelilli, kuivatatud taimi, ka suitsetamine ärritab limaskesti ning süvendab allergianähte. Leevendust toob niiske ilm ning viibimine veekogu ääres, ujumine. 

Spetsialistid soovitavad võimaluse korral planeerida puhkus “ohtlikule ajale” ning veeta see mere ääres või lõunamaades, kus allergiat tekitavad taimed on juba ära õitsenud! Autoga sõites aitab õietolmu hulka vähendada akende kinnihoidmine. Kõige tervisesõbralikum on hankida endale konditsioneeriga auto – paraku eeldab see aga tõsiseid lisaväljaminekuid. Ka toidu valmistamisel võiks arvestada ristuva allergia võimalusega ning riskifaktoriga toiduainetest loobuda. Kui vaevused on suured, tuleb kindlasti kasutada arsti poolt määratud ravimeid! 

Paraku tekib tänu elukeskkonna saastumisele allergiahaigeid üha rohkem – ning selle “tüütu kaaslasega” tuleb lihtsalt õppida koos elama! Kui haigus võimalikult vara diagnoosida ning ravi alustada ja ohutegureid piisavalt hästi tundma ning vältima õppida, ei pruugi õietolmuallergikutel kevade saabumist siiski paaniliselt karta. Meeldivat kevadet! 

Allergiateated
http://www.ilm.ee/allergia