Iga päevaga üha
ilmsemalt saabuv kevad rõõmustab talvest vaevatud meeli mitmeti – külmavaresed
saavad vabamalt hingata, loodusesõbrad esimeste õite ja pungade puhkemist
jälgida ning ka linnatänavatel on lahedam astuda kui jääkoorik ning lõputu löga
selleks korraks selja taha on jäänud.
Paraku on nii, et vastne
kevad ei tee heameelt mitte kõikidele kaaskodanikele – paljude jaoks on kevad
kannatuste alguseks, tuues taas välja talvega taandunud vana vaenlase –
õietolmuallergia ehk pollinoosi.
Mis on õietolmuallergia?
Allergia all mõistetakse üldiselt organismi ebatavalist reageerimist kas teatud
välistele või organismis leiduvatele teguritele, mille tagajärjel vallandub
rida ebameeldivaid vaevusi. Tegurit, mis allergiat tekitab, nimetatakse
allergeeniks ning pollinoosi puhul toimib allergeenina erinevate puude ja
taimede õietolm. Limaskestadele sattunud õietolm kutsub esile erinevaid
allergilisi reaktsioone, millest tavalisemad on silmade punetamine, silmade
sügelemine, pisaravool, kratsiv tunne või sügelus kurgus, köhatamine, nina
sügelemine, sage aevastamine, vesine nohu või raskendatud hingamine. Sageli
kaasneb pollinoosiga ka palavik, liigesevalu, nahalööbed, migreen, seedehäired,
tõsisema allergia puhul võivad haiget piinata isegi astmahood.
Millal vallandub allergia?
Õietolmuallergia taandub tavaliselt talveperioodiks peaaegu
täielikult ning ägeneb enamasti juba varakevadel, kui tuul kilomeetrite tagant
“külakostiks” lõunanaabrite õietolmu kaasa toob. Märtsist kuni maini on aga
Eestis pollinoosi esimene kõrgaeg, sest järjepanu õitsevad-tolmlevad pea kõik
puud.
Suuremad
allergiatekitajad on sarapuu-, lepa- ning kasetolm. Õietolmuallergia üheks
iseärasuseks on see, et allergiaohtlikumad on ilusad, päikesepaistelised
päevad. Kui lisaks puhub ka mõõdukas tuul, suureneb ärritava õietolmu hulk õhus
veelgi. Niiskes õhus õietolm nii kiiresti ei levi, seega toovad vihmased ilmad
tavaliselt allergikule leevendust, samuti esineb õietolmu tunduvalt vähem
veekogude ääres.
Teine pollinoosi
ägenemisperiood langeb jaanipäeva kanti (juuni-juuli), mil õitsema puhkevad
kõrrelised ning aasheinad. Selle perioodi levinumad allergiatekitajad on timut,
aruhein, kerahein, rukis ja nisu.
Kolmas suurem allergiapuhang vallandub umbrohtude ja sügislillede õitsemise algusega augustis-septembris, mil tolmlevad puju, koirohi, malts, astrid, krüsanteemid jne.
Ristuv allergia. Paraku
kipuvad hädad ikka käsikäes käima. Ülekohtuselt tavaline on allergia korraga
mitme erineva õietolmu suhtes ning ristuv allergia, mille tõttu
pollinoosihaiged ei talu lisaks õietolmule ka erinevaid toiduaineid, mis
tekitavad samuti ebameeldivaid allergianähtusid. Levinud nähtus on sarapuutolmu
suhtes allergilistel inimeste pähklite talumatus . Samuti tekitavad puudetolmu
allergiaga inimestele sageli vaevusi õunad, viinamarjad, mandlid, kasemahl ja
maitsetaimed. Tuntud allergeen on ka mesi, eriti suure õietolmusisaldusega
mesi.
Kui tekib
allergiakahtlus, tuleks kindlasti pöörduda allergoloogi poole. Pole mõtet
vaevelda teadmatuses ning lasta haigusel süveneda. Eriti tähelepanelik võiks
olla juhul, kui kevadel tekivad sageli külmetushaigustele sarnased nähud,
tegemist võib olla hoopis õietolmuallergiaga! Erinevate testide abil on
võimalik täpselt kindlaks teha, milliste ainete suhtes olete ülitundlik – siis
on võimalik hoiduda ärritajatest ning saada õiget ravi. Paraku saab neid teste
teha vaid siis, kui ei esine aktiivseid allergiahoogusid. Arsti poole pöörduda
võib loomulikult igal ajal!
Kui on diagnoositud
pollinoos, ei tasu siiski meelt heita. Teatud ettevaatusabinõud aitavad
ebameeldivaid allergianähte oluliselt leevendada ning isegi ära hoida.
Tähelepanelikult tuleks jälgida allergiainfot ning oma tegemisi-toimetamisi
vastavalt sättida. Võimaluse korral võiks viibida ohtlike taimede õitsemise
ajal toas ning seada oma käigud varahommikusele ning õhtusele ajale, mil
õietolmu on õhus vähem. Toaõhku aitavad puhastada spetsiaalsed filtrid, toimiv
alternatiiv on õhutada siseruume akna kaudu, mille ette on asetatud märg lina!
Abi on ka pidevast tolmu eemaldamisest märja lapiga ning pesu kuivatamisest
toas. Õuest tuppa tulles tuleks vahetada kindlasti riideid ning pesta võimaluse
korral pead. Tuppa ei maksa tuua puuoksi, urbi, lõikelilli, kuivatatud taimi,
ka suitsetamine ärritab limaskesti ning süvendab allergianähte. Leevendust toob
niiske ilm ning viibimine veekogu ääres, ujumine.
Spetsialistid soovitavad
võimaluse korral planeerida puhkus “ohtlikule ajale” ning veeta see mere ääres
või lõunamaades, kus allergiat tekitavad taimed on juba ära õitsenud! Autoga
sõites aitab õietolmu hulka vähendada akende kinnihoidmine. Kõige
tervisesõbralikum on hankida endale konditsioneeriga auto – paraku eeldab see
aga tõsiseid lisaväljaminekuid. Ka toidu valmistamisel võiks arvestada ristuva
allergia võimalusega ning riskifaktoriga toiduainetest loobuda. Kui vaevused on
suured, tuleb kindlasti kasutada arsti poolt määratud ravimeid!
Paraku tekib tänu
elukeskkonna saastumisele allergiahaigeid üha rohkem – ning selle “tüütu
kaaslasega” tuleb lihtsalt õppida koos elama! Kui haigus võimalikult vara
diagnoosida ning ravi alustada ja ohutegureid piisavalt hästi tundma ning
vältima õppida, ei pruugi õietolmuallergikutel kevade saabumist siiski
paaniliselt karta. Meeldivat kevadet!
Allergiateated
http://www.ilm.ee/allergia
http://www.ilm.ee/allergia
