Tubakasuits ja hingamisteede haigused

Tubakasuitsetamine kui riskitegur

Alates 1980-ndatest on laialdaselt teadvustatud passiivse suitsetamise kahjulikku mõju ja seda peetakse suitsetamise ning alkoholi liigtarvitamise järel kolmandaks oluliseks terviserikkujaks.

Eestis suitsetavad ligi pooled meestest ja neljandik naistest. TAI andmetel on suitsetamine viimastel aastatel meeste hulgas mõnevõrra vähenenud, naiste hulgas püsib enam-vähem stabiilne. Noorte seas tubakatoodete tarbimine suureneb.

 Sigaret on kui keemiatehas 

Tubakasuits sisaldab üle 4000 aine. Üle 50 neist on tuntud võimalike vähitekitajatena, mitmed mõjutavad arengut juba looteeas. Nn põhisuits (1/4) tekib kõrgemal põlemistemperatuuril ja selle hingab sisse aktiivne suitsetaja. Nn kõrvalsuits (3/4) tekib madalamal põlemistemperatuuril sigareti tõmbamise vahelistel perioodidel ja selles on kahjuline ainete osakaal suurem kui põhisuitsus. Kõrvalsuits sisaldab rohkem kui 75% sigaretist eralduvast nikotiinist ja seda on sunnitud sisse hingama ka passiivsed suitsetajad.
Passiivne suitsetamine (ingl environmental tobacco smoke, second hand smoking). Kui mittesuitsetajad hingavad sisse tubakasuitsu, muutuvad ka nemad suitsetajaks. Mittesuitsetajad on ka keskkonnas oleva tubakasuitsu suhtes tundlikumad.

Esimene teaduslik artikkel suitsetamise kahjuliku mõju kohta lapse tervisele ilmus 1957. aastal. Selgus, et raseduse ajal suitsetanud emade lapsed olid sünnil alakaalulised. Kümme
aastat hiljem kirjeldati esimest korda passiivse suitsetamise mõju laste hingamisteede haigustele.

Suitsetamine mõjutab oluliselt:

• hingamisteede nakkuste põdemist; 
• astma kulgu; 
• keskkõrvapõletike esinemis sagedust; 
• imikute äkksurma teket; 
• laste käitumist ja koolis edasijõudmist. 

Arenev organism on tubakasuitsu toime suhtes tundlikum kui täiskasvanu ning seetõttu jõuab lapse kehasse rohkem kahjulikke aineid. Passiivse suitsetamise hea marker on uriinist
nikotiini ja tema metaboliidi kotiniini kontsentratsiooni määramine. Kotiniini poo lestusaeg on 20 tundi – kümme korda pikem kui nikotiinil.

TÜ kliinikumi lastekliinikus on allergiauuringus osalevate laste uriinis määratud nikotiini ja kotiniini sisaldust kuue kuu vanustel ja viieaastastel lastel. Kui ema või isa suitsetasid, oli lapse uriinis nikotiini ja kotiniini sisaldus oluliselt kõrgem. Uriinianalüüsi alusel selgus kokkupuude tubakasuitsuga ka lastel, kelle vanemad ja teised pereliikmed väidetavalt
kodus siseruumides ja lapse läheduses ei suitsetanud. Üllatavad olid andmed, mis näitasid tubakasuitsule eksponeeritust kortermajades elavatel lastel, kelle pereliikmed ei olnud suitsetajad ja eitasid igasugust kokkupuudet tubakasuitsuga. Ju tuleb põhjust otsida trepikojas ja rõdul suitsetamisest, ühistest ventilatsioonisüsteemidest jne.

Säästkem iseend ja lapsi!

Et lapsed kasvaksid tubakasuitsuvabas keskkonnas, on lapsevanematel ülioluline roll. Peale teadlikkuse ja hoolivuse tõstmise on vaja appi võtta seadused. Eestis jõuti tubakaseaduse
vastuvõtmiseni 2000. aastal ja suitsetamine ühiskondlikes asutustes keelati.

3 müüti

MÜÜT NR 1
Kui suitsetan eraldi ruumis, ei puutu pere tubakasuitsuga kokku. 
Fakt – tubakasuits levib kõigisse ruumidesse, olenemata sellest, et suitsetatakse vaid ühes neist. 

MÜÜT NR 2
Vähene suitsukogus ei kah justa kedagi.
Fakt – kui mittesuitsetaja on pool tundi suitsuses ruumis, halveneb tema vereringe samavõrd kui suitsetajal pärast ühe pakisigarettide tõmbamist.

MÜÜT NR 3
Suitsetajate eraldamine mitte suitsetajatest töökohal või restoranis väldib mittesuitsetajate kokkupuudet tubakasuitsuga. 
Fakt – ventilatsioonisüsteemid parandavad õhuringlust, kuid ei filtreeri ega puhasta õhku.

Kaja Julge
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog
Tartu Ülikooli vanemteadur

EPL Allergialeht nr 4