Lõhnaainete
tekitatud allergiat esineb üha rohkem. Lõhnade suhtes ülitundlikud inimesed on
sunnitud arvestama mitmete piirangutega, sest kõikjal võib sattuda
ebameeldivalt ärritavatele aroomidele.
Lõhnaseepi pesemiseks, deodoranti kaenla alla,
soenguvahtu juustele, niisutuskreemi nahale, parfüümi kõrva taha - ja uus värskelõhnaline
päev võib alata.
Lõhnade sümfoonia saadab meid kõikjal, tungides luba küsimata
igaühe ninna. Igaüht aga ei
rõõmusta elu aroomidest küllastatud maailmas.
Lõhnaainete suhtes tundlikule organismile põhjustavad need näiteks nohu,
silmade punetust ja sügelemist, häälepaelte ärritust, peavalu ja isegi hingamishäireid.
Nina ärritavad tugevad lõhnad võivad kellele tahes esile kutsuda aevastus- ja
nohuhoogusid - see on organismi kaitserefleks, eemaldamaks nina limaskestalt
sinna sattunud võõraid aineid.
Eriti palju häda põhjustavad lõhnaained inimestele, kes põevad
astmat või
allergilist nohu, sest nende hingamisteed reageerivad
lõhnadele ergemalt. Astmaatikul võivad tekkida hingamishäired ja köha, allergiline
nohu ägeneb ja sellega võib kaasneda hääle kähedus.
Allergoloog Larissa Rodmani sõnul sõltub lõhnaainetest tekitatud
ärritusnähtude tugevus ka üldisest tervisest - pisutki haiglasena on kõik
vaevused hullemad. Soome meedikute andmetel kannatab lõhnaaineist põhjustatud lööbe
all 2-3 % täiskasvanud soomlastest. Eestis on see protsent ligikaudu sama
suur.
"Rohkem kurdavad allergiliste ärritusnähtude üle
haritud ja heal järjel linnainimesed. Sarnane tendents on täheldatav ka mujal
maailmas," selgitab allergoloog. Lööbeid esineb peamiselt neil
kehapiirkondadel, mis aroomiainetega rohkem kokku puutuvad. Näiteks võivad
deodorandid tekitada ohatisi ja sügelemist kaenlaalustes. Viimastel aastatel
on seoses allergia ja astma laiema levikuga diagnoositud järjest enam ka lõhnaainete
tekitatud ärritust. Osalt on asi siiski selles, et varem ei usutud, et nende
vaevuste põhjustajaks on ülitundlikkus - arvati, et tegu on pigem psüühiliste
teguritega. Praeguseks on arstide suhtumine mutunud ja lõhnaprobleeme uuritakse
tõsiselt.
PÕGENEMINE LÕHNATERRORI EEST
Tööl, koolis,
ühissõidukis või avalikes asutustes on pealetükkivaid
lõhnu raske vältida. Nende ainete suhtes ülitundlikul inimesel ei jää palju
muud üle kui suurendada vaevusi kergendavate ravimite (näiteks antihistamiinid)
tarvitamist või vältida olukordi ja kohti, kus võib
sattuda aroomiterrori ohvriks. See aga tähendab piiranguid inimese ühiskondlikule
suhtlusele.
"Ahistav parfüümipilv sunnib mõnikord
teatrietenduselt või kontserdilt poole pealt ära minema.
Bussis või trammis peab kohta vahetama, kui mõni
kõndiv lõhnapomm su kõrvale istub. Ja tööl hakkab ümbritsevatest lõhnadest
vahel nii paha, et peab poolest päevast koju põdema minna. Juuksurisse minek
tuleks varajasele hommikutunnile sättida, kui ruum pole seal veel maast laeni
parfümeeriat tais," kirjeldab lõhnaallergia all kannataja oma muresid.
Parfüümiterror töökohal võib mõjuda lausa ahistavalt, sest
nii mõnegi inimese arvates ei vääri töökaaslaste tundlikkus lõhnaainete suhtes
üldse mingit tähelepanu. Kui töökohal ollakse pidevalt organismile vastunäidustatud
lõhnaainete mõjuväljas, siis võib lõhnaallergia areneda astmaks, mida tuleb võtta
kutsehaigusena. Mõnel pool ongi juba lillekaupluste müüjatel diagnoositud näiteks
hüatsintidest ning juuksuritel juuksehooldusvahendeist tingitud astmat.
Vähemalt haiglates ja polikliinikutes tuleks parfüümide
kasutamist vältida, sest haige organism on lõhnade suhtes eriti tundlik. Sama
käib koolide, lasteaedade ja vanadekodude kohta. Soome meedikute andmeil
kannatab sealsetes lasteaedades neljandik lastest mõne allergia all ja igas rühmas
on keskmiselt kaks astmahaiget last. Eesti lastel esineb allergiaid seni küll märksa
vähem, kuid viimastel aastatel on need siingi hakanud laiemalt levima.
Koolides tuleks terviseõpetuse raames käsitleda ka lõhnaainete
mõistlikku kasutamist. Eeskätt on see vajalik murdeealistele, kes ei suuda
orienteeruda pakutavate lõhnakaupade tohutus tulvas ning kes samas on eriti
altid kosmeetika- ja parfümeeriafirmade pealetükkivale reklaamile.
PARIM ON LÕHNAVABA
Aroomiaineid kasutatakse toodetele hea lõhna andmiseks ja
ebameeldivate lehkade peitmiseks. Neid aineid sisaldavad peaaegu kõik
kodukeemiakaubad, pesu- ja puhastusvahendid, isikliku hügieeni vahendid ja
kosmeetikumid. Tõhusate pesu- ja puhastusvahendite koostisse kuuluvad
tavaliselt ka tugevad lõhnaained.
Enamik kreeme ja puudreid sisaldab aroomiaineid ning millegipärast
peavad tootjad vajalikuks lõhnastada isegi ripsmevärvi ja huulepulka. Tõsi,
paljud kosmeetikat ja pesuvahendeid tootvad firmad näivad
siiski valmistuvat lõhnaallergia probleemide laiemaks esilekerkimiseks ning
pakuvad oma tootesarjades ka lõhnavabu variante - tavaliselt on need lõhnaküllastest
toodetest kallimad.
Eurodirektiivid nõuavad, et kõigi kosmeetikakaupade pakendil
peab olema info toote koostise kohta. Kui tootes on kasutatud lõhnaaineid, siis
peab etiketil olema märge parfum, aroma voi fragrance.
Kuigi aroomivabade toodete hulk on viimasel ajal kasvanud,
kasutatakse neid seni siiski veel nii vähesel määral, et lõhnatundlikul
inimesel pole neist väljaspool kodu mingit kergendust: kui sa ise või
koos oma pereliikmetega kasutadki üksnes lõhnatuid tooteid,
siis koduuksest välja astudes loovad ärritavad aroomid sulle ikkagi ninna. Vähesed
inimesed julgevad tulla teiste sekka oma loomuliku lõhnaga, kuigi aeg-ajalt
aroomivaba olek teeks head nii enda kui ka teiste haistmismeelele.
Mida kergem ja pehmem lõhn, seda väiksem on allergiaoht,
aga lõhnade suhtes ülitundliku organismi puhul on kõige parem parfüümidest
taielikult loobuda. Allergiaohutut parfüümi pole olemas.
Võib tunduda üllatav, aga mõned allergiate raviga tegelevad
arstid väidavad, et naistel on lõhnaainetest kergem loobuda kui meestel.
Habemeajamisveest loobumine olevat meestele väga raske.
Heal juhul võib lõhnade suhtes ülitundlik inimene siiski
leida parfüümi, mille lõhna ta väikestes kogustes talub. Mõni, kellele lõhnaained
muidu allergilisi vaevusi põhjustavad, segab tilgakese habemeajamisvett või
parfüümi kreemisse ja määrib selle siis nahale. Teised lõhnastavad
ennast kergelt, piserdades lõhnaainet mitte endale, vaid õhku ja läbides lõhnapilve,
nii et kehale jääb vaevalttuntav kerge parfüümihõng.
Inimene, kes ise elab üleküllastatud lõhnapilves, ei
pruugi üldse margata, et tema aroomid teisi häirivad. Haistmismeel harjub aja
jooksul lõhnaainetega ega tunnegi neid enam. Lõhnade suhtes tuimemaks muutudes
võidakse parfüümide määra automaatselt suurendada, nii et inimese ümber heljub
lausa uimastavalt paks aroomidepilv. Samas võetakse märkust vängete lõhnade
kohta kergesti solvanguna.
HEAD JA HALVAD LÕHNAMÄLETUSED
Kuigi kohv mulle ei maitse ja selle joomisest saan kõhuvalu,
meelitab kohvikeetmise lõhn mind lausa vastupandamatult. See meenutab lapsepõlve,
kui olles suvel vanaema juures ärkasin hommikul köögist tuleva kohvilõhna
peale.
Doktor Rodmani väitel on haistmismälu inimesel uks tugevamaid:
teatud koha, sündmuse või isikuga seotud lõhna mäletame veel
aastaid hiljemgi.
Lõhn seostub tugevalt nii hea kui ka halva olukorra või
tundega - kui oled näiteks mingist joogist või
söögist okseleajava toidumürgituse saanud, siis võib tükk
aega hiljem juba üksnes sama lõhn südame pahaks ajada. Sama lõhn võib ühele
inimesele tunduda meeldiv, teisele lausa vastik.
Teisalt võivad algul vastumeelsed lõhnad aja jooksul
meeldima hakata: kindlasti pole delikatessjuustude tugevad aroomid kõigile
gurmaanidele algusest peale meelt mööda olnud. Lõhn ei ole inimese jaoks üksnes
ninaga vastuvõetav aisting, sellega seostuvad tunded, kogemused ja
assotsiatsioonid. Lõhnaassotsiatsioone kasutavad muuseas toidukaupade,
kosmeetika- ja kodukeemiavahendite tootjad. Ei lepita näiteks sellega, et põrandapesuvahend
eemaldab mustuse, vaid tahetakse, et see ka lõhnaks reipalt ja värskendavalt.
Tarbija käitumise suunamiseks on mõnel pool hakatud
tootma ka spetsiaalseid, enamikule inimestele meeldivaid lõhnaaineid müügi- või teenindusruumide jaoks. Eks ole ju raske
leivapoest midagi ostmata mööda minna, kui sealt loob ninna värskelt küpsetatud
leiva või saia lõhn. Ameerikas müüakse aga tarbijatelegi
konserveeritud saiaküpsetuslõhna, millega perenaine võib enne külaliste tulekut
koogi üle lõhnastada.
Keskmine inimene haistab umbes 4000 erinevat lõhna, eriti
tundlik nina võib aga eristada ka 10 000 lõhna. Veini-, kohvi- ja muudes toiduainetööstusharudes ning parfüümitööstuses
on eriti tundliku haistmismeelega spetsialistidel tootearenduses tähtis osa. Kogemused
näitavad, et naised tunnetavad lõhnu üldiselt tugevamalt ja on uute lõhnade
suhtes tundlikumad kui mehed. Naiste teravamat haistmismeelt on püütud
seletada sellega, et nende traditsioonilised tegevusalad, nagu näiteks
toiduvalmistamine, on seostunud lõhnadega.
PIRKKO
TUOMINEN, EDITH KIILMAA
Kodu ja aed september 2000