Aroomide tulv

Lõhnaainete tekitatud allergiat esineb üha rohkem. Lõhnade suhtes ülitundlikud inimesed on sunnitud arvestama mitmete piirangutega, sest kõikjal võib sattuda ebameeldivalt ärritavatele aroomidele.

Lõhnaseepi pese­miseks, deodo­ranti kaenla alla, soenguvahtu juustele, niisu­tuskreemi naha­le, parfüümi kõrva taha - ja uus värskelõhnaline päev võib ala­ta.

Lõhnade sümfoonia saadab meid kõikjal, tungides luba küsimata igaühe ninna. Igaüht aga ei rõõmusta elu aroomidest küllastatud maailmas. Lõhna­ainete suhtes tundlikule organismile põhjustavad need näiteks nohu, silmade punetust ja sügelemist, häälepaelte ärritust, peavalu ja isegi hingamishäireid. Nina ärritavad tugevad lõhnad võivad kellele tahes esi­le kutsuda aevastus- ja nohu­hoogusid - see on organismi kaitserefleks, eemaldamaks ni­na limaskestalt sinna sattunud võõraid aineid.

Eriti palju häda põhjustavad lõhnaained inimestele, kes põevad astmat või allergilist nohu, sest nende hingamisteed rea­geerivad lõhnadele ergemalt. Astmaatikul võivad tekkida hingamishäired ja köha, allergi­line nohu ägeneb ja sellega võib kaasneda hääle kähedus.

Allergoloog Larissa Rodma­ni sõnul sõltub lõhnaainetest te­kitatud ärritusnähtude tugevus ka üldisest tervisest - pisutki haiglasena on kõik vaevused hullemad. Soome meedikute andmetel kannatab lõhnaaineist põhjustatud lööbe all 2-3 % täiskasvanud soomlastest. Ees­tis on see protsent ligikaudu sa­ma suur.

"Rohkem kurdavad allergi­liste ärritusnähtude üle haritud ja heal järjel linnainimesed. Sarnane tendents on täheldatav ka mujal maailmas," selgitab al­lergoloog. Lööbeid esineb pea­miselt neil kehapiirkondadel, mis aroomiainetega rohkem kokku puutuvad. Näiteks võivad deodorandid tekitada ohati­si ja sügelemist kaenlaalustes. Viimastel aastatel on seoses al­lergia ja astma laiema levikuga diagnoositud järjest enam ka lõhnaainete tekitatud ärritust. Osalt on asi siiski selles, et va­rem ei usutud, et nende vaevus­te põhjustajaks on ülitundlikkus - arvati, et tegu on pigem psüühiliste teguritega. Praegu­seks on arstide suhtumine mu­tunud ja lõhnaprobleeme uuri­takse tõsiselt.

PÕGENEMINE LÕHNATERRORI EEST

 Tööl, koolis, ühissõidukis või avalikes asutustes on peale­tükkivaid lõhnu raske vältida. Nende ainete suhtes ülitund­likul inimesel ei jää palju muud üle kui suurendada vaevusi kergendavate ravimite (näiteks an­tihistamiinid) tarvitamist või vältida olukordi ja kohti, kus võib sattuda aroomiterrori ohv­riks. See aga tähendab piiran­guid inimese ühiskondlikule suhtlusele.

"Ahistav parfüümipilv sun­nib mõnikord teatrietenduselt või kontserdilt poole pealt ära minema. Bussis või trammis peab kohta vahetama, kui mõni kõndiv lõhnapomm su kõrvale istub. Ja tööl hakkab ümbrit­sevatest lõhnadest vahel nii pa­ha, et peab poolest päevast koju põdema minna. Juuksurisse mi­nek tuleks varajasele hommiku­tunnile sättida, kui ruum pole seal veel maast laeni parfümee­riat tais," kirjeldab lõhnaaller­gia all kannataja oma muresid.

Parfüümiterror töökohal võib mõjuda lausa ahistavalt, sest nii mõnegi inimese arvates ei vääri töökaaslaste tundlikkus lõhna­ainete suhtes üldse mingit tähelepanu. Kui töökohal ollakse pi­devalt organismile vastunäidus­tatud lõhnaainete mõjuväljas, siis võib lõhnaallergia areneda astmaks, mida tuleb võtta kut­sehaigusena. Mõnel pool ongi juba lillekaupluste müüjatel diagnoositud näiteks hüatsin­tidest ning juuksuritel juuksehooldusvahendeist tingitud astmat.

Vähemalt haiglates ja poli­kliinikutes tuleks parfüümide kasutamist vältida, sest haige organism on lõhnade suhtes eri­ti tundlik. Sama käib koolide, lasteaedade ja vanadekodude kohta. Soome meedikute and­meil kannatab sealsetes lasteae­dades neljandik lastest mõne allergia all ja igas rühmas on keskmiselt kaks astmahaiget last. Eesti lastel esineb aller­giaid seni küll märksa vähem, kuid viimastel aastatel on need siingi hakanud laiemalt levima.

Koolides tuleks terviseõpe­tuse raames käsitleda ka lõhna­ainete mõistlikku kasutamist. Eeskätt on see vajalik murde­ealistele, kes ei suuda orientee­ruda pakutavate lõhnakaupade tohutus tulvas ning kes samas on eriti altid kosmeetika- ja parfümeeriafirmade pealetükkivale reklaamile.

PARIM ON LÕHNAVABA

Aroomiaineid kasutatakse too­detele hea lõhna andmiseks ja ebameeldivate lehkade peitmiseks. Neid aineid sisaldavad peaaegu kõik kodukeemiakau­bad, pesu- ja puhastusvahendid, isikliku hügieeni vahendid ja kosmeetikumid. Tõhusate pesu- ­ja puhastusvahendite koostisse kuuluvad tavaliselt ka tugevad lõhnaained.

Enamik kreeme ja puudreid sisaldab aroomiaineid ning mil­legipärast peavad tootjad vajalikuks lõhnastada isegi rips­mevärvi ja huulepulka. Tõsi, paljud kosmeetikat ja pesuvahendeid tootvad firmad näivad siiski valmistuvat lõhnaallergia probleemide laiemaks esileker­kimiseks ning pakuvad oma tootesarjades ka lõhnavabu va­riante - tavaliselt on need lõhnaküllastest toodetest kalli­mad.

Eurodirektiivid nõuavad, et kõigi kosmeetikakaupade pa­kendil peab olema info toote koostise kohta. Kui tootes on kasutatud lõhnaaineid, siis peab etiketil olema märge parfum, aroma voi fragrance.

Kuigi aroomivabade toodete hulk on viimasel ajal kasvanud, kasutatakse neid seni siiski veel nii vähesel määral, et lõhna­tundlikul inimesel pole neist väljaspool kodu mingit kergen­dust: kui sa ise või koos oma pe­reliikmetega kasutadki üksnes lõhnatuid tooteid, siis koduuk­sest välja astudes loovad ärritavad aroomid sulle ikkagi ninna. Vähesed inimesed julgevad tul­la teiste sekka oma loomuliku lõhnaga, kuigi aeg-ajalt aroomi­vaba olek teeks head nii enda kui ka teiste haistmismeelele.

Mida kergem ja pehmem lõhn, seda väiksem on allergia­oht, aga lõhnade suhtes ülitundliku organismi puhul on kõige parem parfüümidest taielikult loobuda. Allergiaohutut parfüü­mi pole olemas.

Võib tunduda üllatav, aga mõned allergiate raviga tegele­vad arstid väidavad, et naistel on lõhnaainetest kergem loobu­da kui meestel. Habemeajamis­veest loobumine olevat meestele väga raske.

Heal juhul võib lõhnade suh­tes ülitundlik inimene siiski lei­da parfüümi, mille lõhna ta väikestes kogustes talub. Mõni, kellele lõhnaained muidu aller­gilisi vaevusi põhjustavad, segab tilgakese habemeajamisvett või parfüümi kreemisse ja mää­rib selle siis nahale. Teised lõhnastavad ennast kergelt, piser­dades lõhnaainet mitte endale, vaid õhku ja läbides lõhnapilve, nii et kehale jääb vaevalttuntav kerge parfüümihõng.

Inimene, kes ise elab üle­küllastatud lõhnapilves, ei pruugi üldse margata, et tema aroomid teisi häirivad. Haist­mismeel harjub aja jooksul lõhnaainetega ega tunnegi neid enam. Lõhnade suhtes tuime­maks muutudes võidakse parfüümide määra automaatselt suurendada, nii et inimese üm­ber heljub lausa uimastavalt paks aroomidepilv. Samas võetakse märkust vängete lõhnade kohta kergesti solvanguna.

HEAD JA HALVAD LÕHNAMÄLETUSED

Kuigi kohv mulle ei maitse ja selle joomisest saan kõhuvalu, meelitab kohvikeetmise lõhn mind lausa vastupandamatult. See meenutab lapsepõlve, kui olles suvel vanaema juures ärkasin hommikul köögist tuleva kohvilõhna peale.

Doktor Rodmani väitel on haistmismälu inimesel uks tu­gevamaid: teatud koha, sünd­muse või isikuga seotud lõhna mäletame veel aastaid hiljemgi.

Lõhn seostub tugevalt nii hea kui ka halva olukorra või tunde­ga - kui oled näiteks mingist joogist või söögist okseleajava toidumürgituse saanud, siis võib tükk aega hiljem juba üksnes sama lõhn südame pa­haks ajada. Sama lõhn võib ühele inimesele tunduda meeldiv, teisele lausa vastik.

Teisalt võivad algul vastu­meelsed lõhnad aja jooksul meeldima hakata: kindlasti pole delikatessjuustude tugevad aroomid kõigile gurmaanidele algusest peale meelt mööda olnud. Lõhn ei ole inimese jaoks üksnes ninaga vastuvõetav ais­ting, sellega seostuvad tunded, kogemused ja assotsiatsioonid. Lõhnaassotsiatsioone kasuta­vad muuseas toidukaupade, kosmeetika- ja kodukee­miavahendite tootjad. Ei lepita näiteks sellega, et põrandapesuvahend eemaldab mustuse, vaid tahetakse, et see ka lõhnaks rei­palt ja värskendavalt.

Tarbija käitumise suunami­seks on mõnel pool hakatud tootma ka spetsiaalseid, enami­kule inimestele meeldivaid lõhnaaineid müügi- või teenindus­ruumide jaoks. Eks ole ju raske leivapoest midagi ostmata möö­da minna, kui sealt loob ninna värskelt küpsetatud leiva või saia lõhn. Ameerikas müüakse aga tarbijatelegi konserveeritud saiaküpsetuslõhna, millega pe­renaine võib enne külaliste tule­kut koogi üle lõhnastada.

Keskmine inimene haistab umbes 4000 erinevat lõhna, eri­ti tundlik nina võib aga eristada ka 10 000 lõhna. Veini-, kohvi-  ­ja muudes toiduainetööstusha­rudes ning parfüümitööstuses on eriti tundliku haistmismeele­ga spetsialistidel tootearendu­ses tähtis osa. Kogemused näitavad, et naised tunnetavad lõhnu üldiselt tugevamalt ja on uute lõhnade suhtes tundlikumad kui mehed. Naiste terava­mat haistmismeelt on püütud seletada sellega, et nende tradit­sioonilised tegevusalad, nagu näiteks toiduvalmistamine, on seostunud lõhnadega.

PIRKKO TUOMINEN, EDITH KIILMAA 

Kodu ja aed september 2000