Astmaravi eesmärk on see, et inimene saaks elada igati täisväärtuslikku elu.
Kõõksub, läkastab, ahmib õhku ja läheb näost
siniseks – säärane on tüüpiline kujutlus astmahaigest ehk astmaatikust.
“Tänapäeva astmahaigel, täpsemalt bronhiaalastmahaigel ei ole enam nii palju
tüüpilisi õhupuudushoogusid. Astma on aastatega järjest salakavalamaks läinud,”
hoiatab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst Erve Sõõru.
Astma on krooniline hingamisteede põletik, mille tõttu
hingamisteed on tundlikud. Eri teguritega kokkupuutel tekib hingamisteedes
põletik ja turse, mistõttu hingamisteed ahenevad. Seda haigust ei ole
kopsupildil näha.
Astmat tekitavad suuresti allergeenid. Haigus võib
välja lüüa ja ägedamaks minna kõikvõimalike infektsioonide tagajärjel. Niisiis,
ettevaatust, astmaatikud, viirushaigused on jälle liikvel!
Et allergeene on meie ümber järjest rohkem ja inimesed
muutuvad Sõõru sõnul järjest allergilisemaks, suureneb ka astmahaiguse
esinemissagedus. Seda tingib meie industraliseerumine, järjest enam leviv
desinfektsioonivahendite kasutamine ja normaalse mikrofloora hävitamine. Sageli
võetakse endale koju lemmikloomi – koeri, kasse, jäneseid, merisigu –,
teadmata, kas ehk ise ei olda nende karvade vastu allergiline.
Astma võib olla ka pärilik. Sestap on mõttekas uurida,
kas suguvõsas on keegi seda haigust põdenud, ja kontrollida oma tervist
sedavõrd hoolikamalt – iga haigust on algfaasis lihtsam ravida kui käest lastud
tõbe.
Astmahoogu võib põhjustada ka toit, mille vastu
ollakse allergiline – näiteks kala, pähklid.
Praeguse seisuga on astmat kuni 30%-l lastest ja 8%-l
täiskasvanutest. Ravimata astma halvendab elukvaliteeti ja töövõimet, aga selle
haiguse kätte surrakse harva. “Eestis on sellised surmajuhud üsna harvad, aga
maailma praktikas on neid küll ja küll. Tegu on pigem bronhospasmi ja
anafülaktilise šokiga – hingamisteed muutuvad nii kitsaks, et õhk ei pääse enam
üldse läbi ja inimene lämbub sõna otses mõttes.”
Arvude keeles on meil astmasse suremus 0,4–0,6 : 100
000 ehk siis ei tule 100 000 inimese kohta isegi üht surmajuhtu.
Kuidas astmat ära tunda?
Erve Sõõru nimetab hulka kaebusi, mis annavad alust
oletada, et tegu võib olla astmaga: köha, hingamisraskus, vilistav hingamine,
mis kostab eeskätt väljahingamisel, õhupuudus, pakitsustunne rinnus. Köha võib
olla ka rögaeritusega, kusjuures see röga on klaasjas või valkjas, mitte jubedalt
kollane/roheline. Ja õhupuudus võib tekkida eriti seoses füüsilise koormusega.
“80% astmaatikuid tunneb füüsilise koormuse puhul haigusele iseloomulikke
sümptomeid,” kinnitab Sõõru.
Kui inimene märkab endal astmale iseloomulikke
tunnuseid, tuleb kõigepealt minna perearsti juurde. Tema suunab patsiendi
vajaduse korral kopsuarsti juurde, kes siis paneb diagnoosi. Tõsi, nii mõnelgi
perearstil on juba spirograaf (kopsufunktsiooni uurimise aparaat), mis aitab
astmat tuvastada. Teisalt jälle, kui inimene on rahu-olekus ja tal ei ole
parajasti astmahoogu, ei pruugi ka spiro-gramm haigust näidata. Põhja-Eesti
regionaalhaiglas näiteks on võimalik astma avastamiseks teha
provokatsiooniproove: kutsutakse esile astmalaadsed sümptomid ja uuritakse
hingamisteede tundlikkust. Samas täpsustatakse naha torkeproovide või
vereanalüüsidega ka allergia põhjused.
Kuidas astmat ravida?
Astma ravi on aastatega tublisti muutunud, tänapäeval
on see haigele endale hoopis paremini talutav. Raviks kasutatakse inhalaatoreid
– astmaatikud hingavad ravimeid otse haigetesse hingamisteedesse. “Kui vanasti
oldi astmaga nädalaid haiglas tilguti all, siis praegu teevad sama töö ära
inhalaatorid. Millised inhalaatorid ja rohud kellelegi täpselt sobivad, selle
paneb
uuringute põhjal paika juba kopsuarst,” ütleb Sõõru.
Kopsuarstiga teeb koostööd astmaõde, kes patsienti sõna otseses mõttes
koolitab, kuidas inhalaatorit õigesti kasutada.
Astmahaige peaks kopsuarsti juures käima korra paari
aasta jooksul, muul ajal jälgib teda perearst. Kopsuarst vaatab üle haige
kopsude töö ja hingamise.
Kopsuarsti juures peaks käima kas või ainuüksi
sellepärast, et kogu aeg tuleb juurde uusi ja tõhusamaid ravimeid. Arst vaatab
raviplaani üle ja teeb vajaduse korral muudatused, sageli on võimalik ka
ravidoose vähendada. Ei ole nii, et kui kunagi on üks ravim määratud, siis
võtad seda ja ainult seda.
Astmaravi on eluaegne. See tähendab, et kui ka haige
tunneb ennast hästi, on ta ikkagi haige ega tohi mingil juhul ravi pooleli
jätta. “Kui ravi katkestada, ei pruugi olemine kohe halvemaks minna. Selleks
võib kuluda mitu nädalat. Aga siis on juba seis selline, et peame kõike nullist
alustama,” hoiatab Sõõru.
Üks, mis astmahaigel alati kaasas peab olema, on
hoopiip ehk teisisõnu esmaabi inhalaator astmahoo vältimiseks. See sisaldab
kiiretoimelist lõõgastit, mis mõjub kohe. Arst paneb veel südamele, et
astmahaige ei tohi kehalisest koormusest täiesti loobuda ja n-ö tugitooli
lesima jääda. “Ei tohi ette karta seda, et kui ma ennast liigutan, tuleb
astmahoog peale ja ma tunnen ennast kehvasti. Liikuma peab! Ja kui ravist
korralikult kinni peetakse, ei tule need hood sugugi niisama lihtsalt,” ütleb
Erve Sõõru.
Eetsi Päevaleht Tervis
